Sjp2= M( TH2+ ADE2* te-1)= 55( 5256+ 722*0,5)= 308935 EEK Täiendava palgafondi protsent, ( Dp- puhkusepäevade arv; Drp- riiklike pühade arv): Ptäiend= Dp* 100/ ( Dk- Dp- Drp)= 28* 100/ (365- 28- 10)= 8,6% Aastane palgafond: Sj1= Sjp1( 1+ Ptäiend/ 100)= 154577,5 ( 1+ 8,6/ 100)= 167871,2 EEK Sj2= Sjp2( 1+ Ptäiend/ 100)= 308935 (1+ 8,6/ 100)= 335503,4EEK Remonditööliste põhipalgafond, ( Mr- remonditöölise tunnitasu): Srp1= T1* Mr= 242,3* 65= 15749,5 EEK Srp2= T2* Mr= 486,2* 65= 31603 EEK Aastane remonditööliste palgafond: Sr1= Srp1( 1+ Ptäiend/ 100)= 15749,5( 1+ 8,6/ 100)= 17104 EEK Sr2= Srp2( 1+ Ptäiend/ 100)= 31603( 1+ 8,6/ 100)= 34321 EEK 5. VEOKULUDE JA OMAHINNA ARVUTUS 5.1 Ekspluatatsioonimaterjalide arvutus Kütuse maksumus, ( Hk- kütuse liitri hind): Sküt1= Kküt1* Hk= 23320,9* 12,50= 291511,3 EEK Sküt2= Kküt2* Hk= 46641,7* 12,50= 583021,3 EEK Transmissioonõli maksumus: Strõ1= Ktrõ1* Htrõ= 4,6*100= 460 EEK
Washingtoni ja Moskva läbirääkimistel tuli jutuks strateegilise relvastuse piiramine ja omavahelised suhted. 1972 külastas Nixon Moskvat. Kokkulepe ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused"- pidid korrapäraselt kohtuma hakkama. 1973 Breznev vastuvisiidil USAs. Sõlmiti ligi poolsada majandus, kaubandus, teadus, tehnika ja kultuurialast koostöölepingut. 1972 kirjutas Nixon alla kahele võidurelvastumist piiravale dokile. Usa ja NSVL külmutavad viieks aastaks tuumarelva SRP1. SRP2 läbirääkimised algasid kuid Washington ei kirjutanud alla, sest pingelõdvendus oli lõppenud. 1979 Afganistani sõda. Saksa LV-Saksa DV Lääne Saksamaal oli võimul sotsiaaldemokraatlik valitsus mis normaliseeris suhteid Ida- Saksamaa ja teiste sotsialistlike riikidega. 1970 sõlmis Lääne-Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud tunnustades Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge. Sõlmiti Lääne-Berliini
Tsehhoslovakkia eksperimendid lõpetati jõuga ning Breznev kehtestas ruttu ka Breznevi doktriini, mis tähendas, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal. Prahasse sisenesid tankid. 1970te algus Pingelõdvendus (détente) lääs mõistis, et jõud ei käi NSV Liidust üle ja üritati omavahel suhteid parandada. Olulised lepped sõlmiti USA ja NSVL vahel. 1972 lõpiti kokku, et kumbki pool ei ehita raketitõrjesüsteeme. Strateegilise relvastuse piiramine SRP1 ja SRP2. 1979 oli pingelõdvendus lõppenud. 1973-75 Helsingi protsess oli pingelõdvenduse sümboliks ehk Euroopa jõugeoleku ja koostöönõupidamine. Selle allkirjastasid 33Euroopa riiki, USA ja Kanada. 1.Euroopa julgeolek, 2.majandus-, teadus-, tehnika jne, 3.inimõigused. Kuna lõpuks kaotas NSV Liit nõupidamiste vastu huvi, siis jooksid need liiva. 1979 NSVL sissetung Afganistani Nõukogude Liit oli majanduslikes raskustes, aga ei lõpetanud välispoliitilisi avantüüre
tugevnevat. Lääneriigid vajasid hingetõmbeaega, algas pingelõdvendus ehk hakati suhteid soojendama. Olulised lepingud: 1963- tuumakatsetuste osaline keelustamine. 1968- tuumarelva leviku tõkestamise leping. 1970- idaleping, Lääne-Saksamaa ja NSVL, Poola. Saksa piir pandi paika. 1972- raketitõrjesüsteemide rajamise leping. SRP1, USA jaNSVL külmutavad 5 aastaks tuumarelvade valmistamise. 1979- SRP2, Washington ei kirjutanud alla, NSVL alustas sõda Afganistaniga. 1973-1975, Helsingis nõupidamine, OSCE Euroopa Julgeoleku- ja koostööorganistatsioon. 1991- START1 vähendatakse tuumarelvade arvu. 1993- START2. Tulemus: NSVL lagunes, tuumarelvade vähendamine, uued julgeoleku organistatsioonid, külma sõja lõpp. 8) Sotsialistlik maailmasüsteem (NSVL olulised juhid ja iseloomustused, sotsialistlik sõprusühendus, plaanimajandus, välispoliitilised suunad)
Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge 5. Millal sõlmiti ja milles seisnesid SRP-1 leping ja raketitõrjesüsteemide piiramise leping? 1972.a , Raketisüsteemide piiramise leping- Lepitu kokku , et kumbki ei ehita neid üle kahe, hiljem otsustati piirduda ühega. SRP1-Käsitles strateegilise relvastuse piiramist ning sätestas, et AÜ ja NSVL külmutavad järgmiseks 5a tuumarelva rakettide ja pommituslennukite arvu saavutatud tasemel, kumbki pool 2400ühikut. Pidi järgnema SRP2 –oleks vähendanud strateegiliste kandurite arvu. 1973.a ,aga USA ei nõustunud sellega kuna NSVL oli alustanud sõda afganistanis. 6. Mida kujutas endast nn Helsingi protsess? Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine. Euroopa riikide juhid hakkasid koos käima. 7. Millal kirjutati alla Euroopa Julgeoleku-ja koostöönõupidamise Helsingi lõppakt? Millised punktid seal olid kasulikud Lääneriikidele, millised Nõukogude Liidule?1.august 1975
USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok. - I raeketitõrjesüsteemide rajamine, II strateegilise relvastuse piiramine (SRP1, pidi jägnema ka SRP2 jäi ära) Helsingi protsess: Pingelõdvenduse sümboliks Eur kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine e Helsingi protsess. Oluline roll Soome presidendil U. K. Kekkonenil. 1973 alanud nõupidamistel oli 3 etappi: I osalesid peaministrid II läbirääkimised lõppakti sisu üle diplomaatide ja ekspertide vahel (Genfis) III 1975 a Helsingis, 1. aug allkirjastasid 33 Eur riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel".
annaabi.ee 
