mycoides, B. mesentericus. Aeroobsetest spoore mittemoodustavatest bakteritest on esindatumad Pseudomonas fluorescens, Bacterium prodigiosum jt. *Valkude lagundamisest võtavad osa fakultatiivsed anaeroobid (nt Proteus spp). *Valkude lagundamise hilisematel etappidel osalevad ka coli-laadsed bakterid. Nad kasutavad peptoone ja lõhustavad neid edasi, produtseerides keskkonda indooli, H2S, NH3 jt halvasti lõhnavaid ühendeid. *Anaeroobidest märgitakse klostriide nagu Clostridium sporogenes, Cl. perfringens jt. *Hallitusseentest osalevad valkude lõhustamisel Aspergillus spp., Penicillium spp., Mucor spp. jt. Valkude lõhustumine toimub proteolüütiliste ensüümide toimel. Hüdrolüüs toimub järk-järgult: valgudpolüpeptiididaminohapped. *Aminohapped desamineeritakse, mille tulemusel moodustuvad NH3 ja vastavad orgaanilised ained (happed: sipelghape, äädikhape, propioonhape, võihape; alkoholid: propüül-, amüül- jt alkoholid).
Mikroorganismid on jaoutunud ebaühtlaselt kihtidena mullas.Kõige väiksem sisaldus ülemistes kihtides. 5-10 cm on neid kõige rohkem. 25-30 cm-kümme korda väiksem kui sügavuses 1-2cm. Ülemistes kihtides-aeroobsed saprofüüdid, palju orgaanilisis aineid. Mida sügavam, seda vähem orgaanilisis aineid. Domineerivaks jäävad anaeroobid. 8. Mulla mikrofloora liigiline koostis. Alalised asukad-valgulagundajad-Bacillus subtilis, B.cereus, B.megaterium, Clostridium sporogenes,putrificus. Palju on ka tsellulooosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, haigustekitajaid-clostridiumi perekonnast. 9. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika mullas sõltuvalt keskkonna tingimustest. Avaldab mõju orgaanilise aine sisaldus(taimede juured, varred jne).Mida huumuserikkam muld, seda suurem mikrofloora.Kultuuristatud mullad-mikroobirikkamad. Aktivaatoriks-kündmine, kultiveerimine , äestamine jne. Lõuna eesti mullad on happelised-nendes vähe Rizobiumi liike
Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente kui ka aktinomütseetide, vetikate, ainuraksete jt. organismide liigid. Mulla alaliste asukate hulka kuuluvad näiteks mitmesugused aeroobsed ja anaeroobsed valgulagundajad. Enamik neist on sporogeensed nagu Bacillus subtilis, B. cereus var mycoides, B. megaterium ja anaeroobsetestClostridium sporogenes, Cl. putrificus jt. Muld sisaldab rohkest veel ka tselluloosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, denitrifikaatoreid, õhulämmastikku siduvaid aga ka väävli, raua ja teiste ainete ringluses osalevaid organisme. Mullas leidub alati ka haigustekitajaid baktereid, eelkõige spoore moodustavaid liike näiteks Clostridium'i perekonnast. Seega tuleks igati vältida toitainete saastumist mullaga. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika mullas sõltuvalt keskkonna tingimustest.
B. subtilis Bacillus Clostridium cadaveris Cl. innocuum Clostridium Clostridium perfringens Cl. maienominatum. Cl. ramosum (weichii) Cl. sordellii Clostridium paraputrificum Cl. certium. Cl. bifermentans Cl. sporogenes. Cl. indolis Cl. sphenoides. Cl. feisineum Cl. difficile. Cl. oroticum Allikas: Üçisik, Rushbrook, 1998 8 Keha koed on suhteliselt vabad tõvestavatest mikroorganismidest esimese 24 h jooksul peale surma, seda muidugi juhul kui keha ei ole eelnevalt patogeeniga kokku puutunud.
In response to the need for interventions carcass short plates or cutaneous trunci alternative to knife-trimming for removal of muscles. Specifically, average reported visible contamination from carcasses, FSIS reductions of L. innocua, L. monocytogenes, approved the cleaning of carcass spots of up S. Typhimurium, and vegetative cells of to 2.5 cm in diameter with handheld equip- Clostridium sporogenes ranged from 2 to ment, applying steam and vacuum; larger 3.4 log10 CFU/cm2 (Dorsa et al. 1997b; spots must be removed only by knife-trim- Phebus et al. 1997), whereas a reduction ming (USDA-FSIS 1996a). The aim of the of 5.5 log10 CFU/cm2 has been reported for steam-vacuuming process is to clean visible inoculated E. coli O157:H7 (Dorsa et al. soil as well as to remove or kill associated 1996b). microorganisms (Kochevar et al. 1997a)
5 2.0-2.8 4.0-6.0 Sulfolobus acidocaldarius 1.0 2.0-3.0 5.0 Bacillus acidocaldarius 2.0 4.0 6.0 Zymomonas lindneri 3.5 5.5-6.0 7.5 Lactobacillus acidophilus 4.0-4.6 5.8-6.6 6.8 Staphylococcus aureus 4.2 7.0-7.5 9.3 Escherichia coli 4.4 6.0-7.0 9.0 Clostridium sporogenes 5.0-5.8 6.0-7.6 8.5-9.0 Erwinia caratovora 5.6 7.1 9.3 Pseudomonas aeruginosa 5.6 6.6-7.0 8.0 Thiobacillus novellus 5.7 7.0 9.0 Streptococcus pneumoniae 6.5 7.8 8.3 Nitrobacter sp 6.6 7.6-8.6 10.0 Kohanemine keskkonna temperatuuriga
annaabi.ee 
