Osa neist ilmuvad igakuuselt, teised iga nädal. Enimloetumad spordiajakirjad on jalgpallifanaatikute ,,Jalka" ja tervisesportlaste ,,Jooksja". ,,Jalka" on suutnud oma tiraazi ajada kümne tuhandeni, mis on auväärt tulemus. Nad on edu saavutanud eelkõige sellega, et Eesti Jalgpalliliidu liikmetele ja tegevmängijatele jagatakse soovi korral ajakirja tasuta. Ajalehekioskist või supermarketist ostes maksab ajakiri kakskümmend üheks krooni. Aina enam loetakse spordiuudiseid internetist. Eesti suurimad ajalehed, mis on kolinud ühtlasi ka internetti, pakuvad interaktiivset teavet värskete spordiuudiste kohta. Oma spordialase teabega on esirinnas Õhtulehe sporditoimetus. Õhtulehe ajakirjanikud pakuvad kiireimat infot ja mõtlemapanevaid arvamusjutte. Samuti on Postimees Online´i live- intervjuud oma kvaliteedilt suurepärased. Euroopa populaarseima spordiala, jalgpalli uudiseid kajastab põhjalikult soccernet.ee, mis on
ajalehti paberikujul ma ei loe, kuna neid kõiki on võimalik leida ka internetist. Raadiot kuulan vaid siis, kui istun autos ja seda enamasti kooli minnes ja tulles. Ajakirjadega eriti kokkupuuteid pole mul kunagi olnud. Televiisorit vaatan aga küll. Hommikuti juhtun vahel nägema ETV kanalilt ,,Terevisiooni", õhtul aga mängivad õhtusöögi kõrval mõnikord ,,Reporter" või TV 3 uudised. Kõige meelsamini vaatan televiisorist spordiuudiseid. Ma usun, et noorem põlvkond ei ohusta meediat mitte mingit moodi. Kõigile meeldib olla maailma asjadega kursis ja teadlik, selle jaoks tulebki kasutada meediakanaleid. Ajapikku muutuvad kõik meedialiigid, mõned saavad populaarsemaks, teiste kasutajate arv väheneb.
ÜLEVAADE EESTIS ILMUVATEST AJALEHDEDEST Nimi: Postimees Keel: eesti Hind: 12.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Reede, Laupäev Kodulehekülg: www.postimees.ee Iseloomustus: toob lugejateni tasakaalustatud uudiseid, erapooletuid kommentaare, mitmekülgseid arvamuslugusid ja professionaalseid spordiuudiseid. Laupäeviti ilmub Postimehega mahukas nädalalõpulisa Arter, milles TVkava, ilu ja köögilehekülgede kõrval sisaldab ka raamatu ja plaadiuudiseid, värvikaid portreelugusid, huvitavaid reisikirjeldusi ja palju muud huvitavat lugemist terveks nädalavahetuseks. Äripäeviti ilmub Tartus ja Tartu maakonnas Postimehe vahel lokaalne ajaleht Tartu Postimees, mis toob lugejateni Tartumaa uudised ja sündmused. Nimi: SL Õhtuleht Keel: eesti Hind: 9.00 Väljaandja riik: Eesti
Toon välja märkimisväärsemad erinevused ETV ja ETV2 vahel. Joonis Siin on kenasti näha, et ETV-l on omasaadete hulk kordades suurem kui ETV2-el. Kusjuures ETV2 teeb poole rohkem online uudistesaateid , antud perioodil oli ETV2-el 4621 tundi uudistesaateid ja ETV-l 2054 tundi. Sponsoreid ja reklaame on aasta peale kokku ainult 8 tundi. Kus ETV kasutab 7h sponsoritele ja reklaamile ning ETV2 1h. ETV-s on ka rohkem meelelahutust, spordisaateid, spordiuudiseid, promo, kultuuriteateid, elusaateid ja informatiivseid saateid. Kusjuures ETV-l on regioonisaateud 15h aastas mille kõrval ETV2- 1h on päris väike maht. Omasaated Etv-s on omasaadete maht kogu saadete hulgast 19,7% ja omasaadete kordusi on kogu saadete mahust 23,4%. Etv2-s on omasaadete maht kogu saadete hulgast 4,2% ja omasaadete kordusi on kogu saadete mahust 18,5%. Minumeelest ETV2 kordab liialt paju oma saateid. ETV-s on kordus veel
tiraaziga väljaannetest, ei taganud ajalehe väljalaskega seotud miljonikroonine reklaamikampaania märkimisväärset edu". Samuti oli olemas palju asendustooteid, mistõttu kliendid jäid truuks seni kasutatavatele ajakirjadele- ja ajalehtedele ning kuna Eestis polnud piisavalt spordifanaatikuid, siis ei olnud piisavalt ka kliente, kes ostaks 6 korda nädalas ilmuvat spordiajalehte kioskist. Tavalised päevakajalised uudistelehed kajastasid ka spordiuudiseid, siis ilmselt ei näinud kliendid mõtet eraldi ajalehti spordiuudiste kohta ostma minna ,,1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ka ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel". Oleks tulnud kulutada osa rahast äri alguses juba kojukande peale, mis oleks suurendanud klientide arvu, kuna autodega liiklevad kliendid ei soovinud kioskist ajalehte osta. Selline investeering oleks taganud parema
ning iludusvõistlus, mille auhinnaks olid oliiviõliga täidetud amforad. Tänapäeval on need sündmused üksteisest lahutatud. Niisiis on Antiik-Kreeka ühest tähtsamast religioosest pidustusest kasvanud välja kaasaja olulisim ja populaarseim spordisündmus, mis seljatab huvipakkuvuse poolest ka maailmameistrivõistused. Sport on üks levinumaid harrastusi ning selle jälgimine rahva seas tuntumaid ja hinnatumaid meelelahutusi üldse. Iga päev kuuleme spordiuudiseid. Antiikkreeklaste usupeo üks osa ning selleks valmistumine treening, sihiteadlik konkreetse füüsilise harjutuse tegemine parema vormi saamiseks ja tulemuse saavutamisek on jõudnud läbi aegade meieni ning muutunud meie elu tähtsaks osaks, mida päevast päeva tehakse, jälgitakse ja propageeritakse. Nii ei ole Vana-Kreeka religioon, kunst ja traditsioonid mitte taandunud pelgalt arheoloogiamuuseumidesse ja
Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Reede, Laupäev Kodulehekülg: www.postimees.ee Lühiülevaade: Postimees on eesti ajaleht, mille asutas Tartus 1886. aastal Karl August Hermann. Ta on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust. Iseloomustus: toob lugejateni tasakaalustatud uudiseid, erapooletuid kommentaare, mitmekülgseid arvamuslugusid ja professionaalseid spordiuudiseid. Laupäeviti ilmub Postimehega mahukas nädalalõpulisa Arter, milles TV-kava, ilu- ja köögilehekülgede kõrval sisaldab ka raamatu- ja plaadiuudiseid, värvikaid portreelugusid, huvitavaid reisikirjeldusi ja palju muud huvitavat lugemist terveks nädalavahetuseks. Äripäeviti ilmub Tartus ja Tartu maakonnas Postimehe vahel lokaalne ajaleht Tartu Postimees, mis toob lugejateni Tartumaa uudised ja sündmused. Ajaloost: Aastal 1891 sai sellest esimene eesti päevaleht.
(`Ma kasutan alati bussi kontorisse sõitmiseks.') Eessõna en abil väljendatakse eesti keele seesütleva või alalütleva käände vastet. En la habitacion hay un receptor de television. (`Toas on (üks) televiisor.') Los libros estan en la estanteria. (`Raamatud on riiulil.') Eessõna sobre abil väljendatakse eesti keele seest- või alalütleva käände vastet. Sapo las noticias sobre el deporte de las revistas. (`Spordiuudiseid saan (teada) ajakirjadest.') Sõnasõnalt: Ma hangin uudiseid spordist ajakirjadest. El periodico esta sobre le mesa. (`Ajaleht on laua peal.') Seestütleva käände vastet väljendame ka eessõna de abil. De donde saca Vd. las noticias. (`Kust Te hangite uudiseid?') 13 V. Juga, Grammatika. Hispaania keele õpik, 1979, Tallinn, lk 21-57 13
annaabi.ee 
