armuloost ja nende elus toimunus põnevatest sündmustest. 5) Lehe stiil oli pigem kiretult vahendav, sest lehes oli väga palju esindatud ka välismaiseid uudiseid, mis näis mulle natuke uskumatu olevat , arvestades seda, et tegu on ikkagi Eesti ajalehega. Leht oli väga hästi üles ehitatud, spordi jaoks olid eraldi rubriik, toon välja tähtsmad uudised ja saavutused, mis tol ajal spordimaastikul aset leidsid: Soome tahab taliolümpiat, Parim kergejõustiklane Greulich viskas vasrat 55,81 meetrit, Narva jalgpalli juubel, Amstrong kolmandas kaalus maailmameitsriks ja teisi sarnaseid uudiseid, mis võiks spordilembelist inimest huvitada. Samuti oli leht kujundatud nii, et kui oli juttu välismaa uudistest siis olid need ühel lehel , mitte et segamini nagu pudru ja kapsad ja nii oli ka mul seda parem lugeda. 6) Ajalehe kaudu sain ka palju huvitavat teada:
aastat 21. ja 22. jaanuaril 2012 ja sellest võtsid osa 22 riigi sportlased. Otepää võõrustas maailma parimaid Tehvandi Spordikeskuses suusaradadel ja ülemöödunud aastal ka uue välimuse ja vormi saanud staadionil. Arvestades samuti fakti, et telepilt Otepäält jõuab alati miljonite inimesteni üle maailma oli sündmust ka tänavu kohapeal kajastamas üle saja ajakirjaniku ja fotograafi. Seega on olnud alati tegemist maailmamastaabis, kui ka Eestile väga tähtsa sündmusega spordimaastikul. Starti asusid nii MK-sarja viis parimat naiste ja meeste arvestuses kui ka hulgaliselt teisi nimekaid ja tugevaid sportlasi. Võistluskomitee esimehe Vahur Leemetsa sõnul oli tänavune sündmus väga esindusliku koosseisuga. ,,Eestisse tulid pea kõik maailma tugevamad suusatajad nii naiste kui meeste arvestuses. Suure huvi põhjuseks võis välja tuua nii tiitlivõistlusteta aasta, kus keskenduti peamiselt MK-sarjale kui ka Otepää etapi populaarsusele sportlaste endi hulgas"
väljakutse kui me ette oskame kujutada. Siinkohal toon näiteks Kelly Sildaru. Tegu on 16-aastase eesti neiuga, kes on kolmekorde juunioride maailmameister vigursuusatamises ja kahekordne maailma noorim X Games’I võitja. Ta alustas suusatamist vaid 2-aastaselt!! See tähendab 14 aasta pikkust tööd ja vaeva, et jõuda siia, kus ta praegu on. Muljetavaldav! Praeguseks võime teha 2 järeldust – ülekaalulisus on nii Eestis, kui ka kogu maailmas suur probleem ning läbi aegade on Eesti spordimaastikul lugematu arv säravaid tähti suuri tegusid teinud. Kas spordiriik peab tähendama seda, et kõik riigi kodanikud on tippsportlased ning sünnivad suusakepid käes või võib spordiriigi mõiste defineerida ka aktiivse eluviisi jârjest suuremat levikut ja rahva osavõtlikkust erinevatel spordiüritustel? Võttes arvesse meie riigi väikest rahvaarvu, siis võib päris kentsaka koguse sporditähti kokku lugeda, kelle vägiteod ulatuvad tagasi lausa eelmise sajandi
.... 22 Lisa 2. Töö protsess ....................................................................................................................... 29 3 Sissejuhatus Tennis on reketispordiala, mida saab mängida individuaalselt ühe vastasega või paarilisega kahe mängija vastu. Mängu eesmärk on lüüa pall väljaku sisse ning üle võrgu samal ajal pannes vastane eksima. Tennis mängib nii Eestis kui maailma spordimaastikul suurt rolli, sellepärast soovib autor tutvustada tennise ajalugu, Eesti tennise sündi ja peamisi kõige tähtsamaid tenniselööke ning nende tehnikat. Praktilise töö eesmärgiks oli tutvustada peamiste tenniselöökide tehnikat ja löögiliigutust, lisaks teada saada Eesti ja ka maailma tennise algete kohta. Esimene peatükk keskendub tennisemängu algusaastatele ning kuidas tennisemäng on arenenud mitme sajandi jooksul nii Eestis kui välismaal
Tallinn 2012 Olen uurimistöö koostanud iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. /allkiri/ Marie Turmann Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Siiri Mets SISSEJUHATUS Curling on Eestis vähelevinud spordiala, kuna see on Eesti spordimaastikul noor ning värske. Esimest korda mängiti seda Eestis 2001.aastal ning esimesed meistrivõistlused toimusid siin alles 2004.aastal, mis on kõigest 8 aastat tagasi. Curlingu mängijate arv vähehaaval kasvab, kuid olümpiaalana peaksime seda rohkem noortele tutvustama ka küsitlusi läbi viies ning seda spordiala populaarsemaks muutma. Uurimustöö eesmärk on saada Tallinna 32.Keskkooli õpilaste teadmisi curlingust.
annaabi.ee 
