5) rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis. 1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? Omane on püramiidjas struktuur (1. aste: spordiklubid, 2. aste: spordialaliidud, spordiühendused, spordiliidud, 3. aste: EOK) , vertikaalsed liikmesuse suhted ja spordiliikumist läbivad koostöö võrksidemed. 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? See on üles ehitatud spordiklubidele ja spordiliitudele, mis enamikus on mittetulundusühingud. 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? Maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid (korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis) 4
spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi? ESH võetakse vastu ja selles tehakse muudatusi Eesti Spordi Kongressi kui spordiorganisatsioonide ja -üldsuse kõrgeima foorumi poolt. 9. Milline seadus reguleerib organiseerunud spordiliikumist Eestis? MTÜ-de seadus 10. Milline kohustus lasub treeneril Spordiseaduse kohaselt? Treener on kohustatud: 1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse; 2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile. 11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis? omaalgatuslikel vabatahtlikel organisatsioonidel 12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest?
spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi? ESH võetakse vastu ja selles tehakse muudatusi Eesti Spordi Kongressi kui spordiorganisatsioonide ja -üldsuse kõrgeima foorumi poolt. 9. Milline seadus reguleerib organiseerunud spordiliikumist Eestis? MTÜ-de seadus 10. Milline kohustus lasub treeneril Spordiseaduse kohaselt? Treener on kohustatud: 1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse; 2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile. 11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis? omaalgatuslikel vabatahtlikel organisatsioonidel 12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest?
baseerub omaalgatuslike vabatahtlike spordiühenduste tegevusel. Valitsemisasutuste osa on toetav ning see määratakse Spordiseadusega, mis sätestab Eesti spordiliikumise õiguslikud alused. Lähtudes Euroopa Spordi Hartast, mis hindab kõrgelt spordi tähtsust ühiskonnas, teevad valitsemisasutused spordiharta eesmärkide elluviimiseks tihedat koostööd sporidiühendustega, toetavad sportimis võimaluste loomist, koolitamist (ka täiend- ja ümberõpet), aitavad koordineerida spordiliikumist eelkõige selliste valdkondadega nagu haridus, tervishoid, sotsiaalhooldus, piirkondlik planeerimine, keskkond, kaitsejõud, kulturielu ja vaba aja veetmine. Nii riiklikud kui ka kohaliku omavalitsuse täitevorganite spordistruktuurid hoolitsevad spordi miinimumvajaduste materiaalse katmise eest, sportimisalade ja spordirajaiste regionaalse kavandamise, spordispetsialistide koolituse tagamise, spordi ja sportlaste õiguste eest ning
ja nii tervistavast, sotsialiseerivast kui ka majanduslikust aspektist lähtudes. 124 SPORDI ÜLDAINED I TASE SPORDIKORRALDUS EESTIS NB! Alates 1989. aastast on Eestis juurutatud spordikorralduse nn Euroopa mudelit. Valik langetati II Eesti Spordi Kongressil, kus ligi 800 spordiliikumist esindavat delegaati otsustasid taastada inimeste vabal ühinemisel, demokraatlikel juhtimis- ja valimispõhimõtetel tegutseva ning spordialakesksest korraldusprintsiibist lähtuva Alates 1989. aastast organisatsiooni. on Eestis juurutatud Seda põhimõtet on järgitud Eesti spordiorganisatsiooni ülesehitamisel ja spordikorralduse nn
annaabi.ee 
