Iga algus on raske Eestis hakati suuremaid suusavõistlusi korraldama alles 1921.aastal. Ühtedeks esimesteks oli 20.jaanuaril Tartu Kalevi suusatamisvõistlused emajõel, mille kohta loeme Arnold Veimre-Veissi kirjapanekut "Eesti spordilehes"(1921, nr 5-6): "20.jaanuaril korraldas Tartu Kalevi selt Emajõel suusatamise võistlused. Võistlejaid oli tükki kümme, kõik oma inimesed. Võistluseks oli kaks maad: 1500 ja 5000 m. Ilm kui ka lumi kaunis head, kuid siiski ei ole hea sõita, sest jää on ainult õhukese lumekorraga kaetud, ja see laseb kepid tagasi libiseda, mis muidugi sõitu suuresti takistab. Peale selle oli veel suusatamine naistele, mis iseäranis suurt huvitust äratas." Suusavõistluste reportaazi lõpetas A
(valga Peetri Luteriusu kirikuraamatu kanne nr.35) 1914.a. aseb ta ise kirjutada oma perekonnanime saksapäraselt Neuland. Nii ise järjekindlalt kirjutades ja võistlusprotokollidesse, medalitele, diplomitele nime kandes jäigi Rahvusvahelise Tõsteliidu raamatusse Alfred Neuland ja seda tänapäevani. Neilandite perekond kolis peale Alfredi sündi Riiga. Isa sai katlakütja koha lauavabrikus, ema pesi sakste pesu. Kuidas ta aga sportima hakkas kirjuta oma jutustuses "Eesti Spordilehes" (nr.46 1926.a.) Vend Voldemar, kes oli vanem ja tegelenud veidi selle alaga leidis tõstekangi millel omi võimeid proovides rebis ühe käega 2 puuda. Alfred arvates, et kindlasti suudab rohkem suutis rebida ainult 1 puua. Ta ei tahtnud kuidagi alla vanduda ja nii tekkiski suur iha ennast tõstmises harjutama hakata ja venda üle trumbata. Oma esimesteks rekorditeks pidas Neuland ise 1911.a. Üle Venemaalist rekordit parema käega rebimises 70 kg.
Ka üliõpilaste MM-võistlustel esineti edukalt. Taliolümpiamänge toimus sellel perioodil 4 korda(1924, 1928, 1932 ja 1936). Iluuisutmises 1936. aastal Garmich-Partekirchenis H. Michelson ja E. Hiop paarissõidus 18. koht. A. Mitt kiiruisutamises 500 m, 1500 m ja 5000m 22. kohad. Sankt Maritzis 1928. aastal sai vastavalt 22, 19 ja 21. koha. Rohkem eestlasi sellel perioodil taliolümpiast osa ei võtnud! 3 "Eesti Spordilehes" avaldati Balti kergejõustikurekordid 22 alal, kus 14 kuulusid eestlaste, 7 lätlaste ja 1 leedulaste nimel. Eesti laskurid Meistrivõistlustel, mis toimusid aastal 1937, Eesti võistkond võitis kolm laskmisvõistlust ja Argentiina karikavõistluse. Uks karikavõistlus võideti veel kord aastal1939. 4 Paul Keres Rahvusvaheline malemeister Paul Keres võitis kuulsuse rahvusvahelises malemaailmas. Rahvusvaheline start algas Varssavis 1935
noorsoomängudel Moskavas ning järgmisel hooajal edestas kaugushüppes ka tulevast maailmarekordinaist ja olümpiapronksi Hildrun Clausi. 1960.ndate teisel poolel hakkas edu saatma Eesti sportlasi ka kaugushüppes. Tähelepanu äratasid Paavo Kivine ja Tõnu Lepik. 1965. aastal NSV Liidu meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel saavutas Paavo Kivine nagu muuseas tulemuse 7.61, kuid põhivõistluseks ei jätkunud tal siiski karastust. 1966. aastal Eesti ainsa spordilehena ilmunud Spordilehes anti aasta parima sportlase teine koht kaugushüppes 8-meetri-meheks tõusnud Tõnu Lepikule. Paremini kui teistel käis edaspidi olümpiadebütandi Tõnu Lepiku käsi. 1968. aasta algul oli ta toonud II Euroopa hallivõistluselt hõbemedali ja hõbeda võitnud ka USA lahtistel sisemeistrivõistlustel. Tähelepanuväärsel Ameerika- turneel alistas atleet Eestimaalt isegi niisugused kaugushüppekuulsused nagu Ralph Boston ja Robert Beamon. Lisaks 8 meetri saavutamisele
Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. Ka üliõpilaste MM- võistlustel esineti edukalt. Taliolümpiamänge toimus sellel perioodil 4 korda(1924, 1928, 1932 ja 1936). Iluuisutmises 1936. aastal GarmichPartekirchenis H. Michelson ja E. Hiop paarissõidus 18. koht. A. Mitt kiiruisutamises 500 m, 1500 m ja 5000m 22. kohad. Sankt Maritzis 1928. aastal sai vastavalt 22, 19 ja 21. koha. Rohkem eestlasi sellel perioodil taliolümpiast osa ei võtnud! "Eesti Spordilehes" avaldati Balti kergejõustikurekordid 22 alal, kus 14 kuulusid eestlaste, 7 lätlaste ja 1 leedulaste nimel. Maailmarekordid: Mehed: 100m 9.78 Tim Montgomery USA Paris 14 09 2002 200m 19.32 Michael Johnson USA Atlanta 01 08 1996 Naised: 100m 10.49 Florence Griffith-Joyner USA Indianapolis 16 07 1988 200m 21.34 Florence Griffith-Joyner USA Seoul 29 09 1988 Kergejõustikualad Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet
ühinemisega inimõiguste hartaga, aga see jäigi projektiks, nii nagu eelminegi. Järgmise katse ajakirjandusseadust luua leiame uutmisajast, Gorbatsovi ajast 1988, kui valmis kaks ajakirjandusseaduse projekti. Üks oli ametlik, ülaltpoolt algatatud, ja teine alternatiivne, meediaringkondades sündinud nende poolt, kes ametlikuga rahul polnud. Siin on üks viktoriini tasemel infokild kus avaldati alternatiivne ajakirjandusseaduse projekt? Eesti keeles, Spordilehes, 14. oktoober 1988. Miks Spordileht? SL oli kahe isanda teener, Spordikomitee ja ajakirjanike liidu ajaleht ning niiviisi jõudis projekt ka avaldamiseni. Paar päeva hiljem avaldas selle ka Molodjoz Estonij. Nii oli olemas tekst ka vene keeles ning liikus liidus mujale. Milleks sellised siksakid? See iseloomustab nõukogude elu, ka uutmisajal polnud mõtetel kerge avalikkuse ette jõuda. Keskpressis ja mujal ei olnud see võimalik, väiksemate kaudu jõudis avalikkuse ette
annaabi.ee 
