Juht kui eestvedaja Eestvedamine tuleb inglise keelsest sõnast leadership, seega saab eestvedajat eesti keeles nimetada ka liidriks. Eestvedamise definatsiooniks võib nimetada käitumuslikku protsessi, mille abil saab mõjutada teatud indiviidi või gruppi seatud eesmärke täitma. See on omamoodi positiivne mõju nendele, keda juhitakse, ning samal ajal ollakse kooskõlas neile seatud eesmärkidega. On oluline, et juht kui liider mõistab seatud eesmärke töötajatega üheselt ning teeb nendega tihedat koostööd saavutamaks organisatsioonis püstitatud eesmärke. On küllaltki selge, et autoritaarse stiiliga juhi puhul on töötajate kaasatus olulisemate taktikaliste otsuste vastuvõtmisel väiksem kui demokraatlikku eestvedamise stiili kasutavatel juhtidel. Demokraatlikud juhid kasutavad sagedamini töötajaid plaanide väljatöötamisel ning arvestavad otsuste vastuvõtmisel enam oma töötajate arvamusega. Eestvedamine on teatud isiksuseomaduse kombinatsio...
Euroopa meistritiitel; Maailmameistrivõistlused; Maailmarekord 3000 m ; Oscar Mattiseni auhind; 1968. a lahkus tippspordist. Eraelu Abikaasa Ene Antson; Poeg Fred Antson; Eksabikaasa Eve Kivi; Kolm lapselast; Ränk operatsioon; Elab Nõmmel. Töö 19621977 Kalevi instruktor, treener ja jalgrattaspordikooli direktor; 1977. Tallinna Oktoobri, hilisema Läänerajooni ning Kesklinna spordijuht; 19932000 Tallinna Kesklinna valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik. Kasutatud kirjandus: sport.postimees.ee et.wikipedia.org www.esbl.ee TÄNAME KUULAMAST!
Ants Antson Elulugu On Eesti endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja Sündis 11. novembril 1938 Tallinnas Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi Spordiga hakkas tegelema aastal 1954 Oli jalgrattaspordikooli direktor ning Tallinna linnaosavalitsuse spordijuht Tegeles kergejõustiku, tennise ja jäähokiga ning hiljem hakkas tegelema kiiruisutamisega 1963. aastal kuulus NSV liidu koondisesse Saavutused 6. veebruaril 1964. aastal Innsbruckis peetud taliolümpiamängudel saavutas ta 1500 m kiiruisutamises esimese koha Tema lemmikdistansiks oli 1500 meetrit On püstitanud kaks maailmarekordit Medalid ja tunnustused Esimene koht 1500 meetri uisutamises Viies koht 10 000 meetri uisutamises MM-ja EM- üheksa väikest medalit Eesti parim sportlane
väga nõudlik - see võib tuleneda ühiskonnas valitsevast professionaliseerumisest (töö tegemiseks nõutakse vaid asjatundjaid ja erioskusi); • ees ootavatest töödest on ebaselge ülevaade - eestvedajatega tuleb teha kirjalik leping (vähemalt treeneritega) ning anda neile kirjalik töökirjeldus; • ei soovita sattuda “süüaluseks” - ajakirjanduse poolt antav pilt spordijuhtidest on sageli negatiivne; pole vahet kas ajalehe veergudel “tõmmatakse rattale” spordijuht, treener või juhendaja; ebaõnn ja kaotus spordivõistlustel kirjutatakse sageli eestvedajate süüks; kes aga soovib oma vabast ajast tehtavas vabatahtlikus töös võtta risk saada pettunud poolehoidjate ja ajalehe toimetajate häbistuste ja solvangute märklauaks; • ei teata, kuidas organisatsioon tegutseb - paljudel inimestel pole mingit aimu, kuidas spordiorganisatsioonis tööd tehakse ning kuidas organisatsioon tegutseb; ei teata, et organisatsiooni tegevus põhineb aatelisel
7. Turniiriks valmistumine Selleks, et turniir saaks toimuda, pidime kõigepealt kokku leppima saaliaja. Algseks kuupäevaks oli planeeritud 22. detsember, aga seoses tihedate jõuluürituste pidime lükkama turniiri korraldamise jaanuari. Järgmiseks kuupäevaks saime 15. jaanuari, seekord oli probleemiks Tristan Koskori aeg, kes viibis koondisega Araabia Ühendemiraatides laagris. Leppisime kokku kõigile sobivaks toimumise ajaks 22. jaanuari, aga nädal aega enne turniiri ütles spordijuht meile, et oli meie turniiri asemel pannud Tartu maakonna korvpallivõistlused. Selle jaoks, et saada uus saaliaeg kulus veel aega ja lõpuks sai selleks 8. veebruar. Otsustasime ka eelnevalt klasside käest küsida erinevaid küsimusi jalgpalluriga kohtumiseks. Selleks käisime läbi 6 erinevat klassi ja kirjutasime küsimused ülesse. 12 Kahjuks andis Tristan Koskor teada, et ta on meie võistluse ajal Indoneesias, uue klubi juures
ning pallimängusid selle ala inspektor Oskar Koni. 6. detsembril 1942 alustati Eesti meistrivõistlusi ringkonnaklassides (kokku 4-s ringkonnas 24 meeskonda). Naiskondi alustas kaheksa. Meeste finaalturniir peeti sõja aja kohta esinduslikult Kadrioru Tennishallis kuue meeskonna osavõtul. Meistritiitli võitis Tallinna ,,Kalev", kelle mängivat treenerit Bernhard Noorit peeti 20 aasta pikkuse sporditegevuse eest meeles mälestusesemega ja selle andis üle Eesti sõjaaegne spordijuht Jüri Lossman. Järgmine sõjaaasta, 1944. a on Eesti korvpallis läinud ajalukku erandlikuna peeti kahed meistrivõistlused. Talvised meistrivõistlused, mis algasid 29. jaanuaril 1944 juba tolleks ajaks taastatud Eesti Käsipalliliidu juhtimisel tuli koheselt ka katkestada, sest 30. jaanuaril sakslaste poolt väljakuulutatud üldmobilisatsioon haavas tõsiselt Eesti sporditegevust 1904 1923. a sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise läbi. Sellele
annaabi.ee 
