Spordijoogid aitavad vedelikukaotust korvata märksa efektiivsemalt kui vesi, seda nii lastel kui täiskasvanutel. Spordijooke juuakse veerandi võrra rohkem, kui tavalist vett. Maitsega joogid maitsevad eriti lastele, kel dehüdratsiooni ja kuumarabanduse risk on suurem kui täiskasvanul. Täiskasvanud jõid spordijooki 25% võrra rohkem kui vett, lapsed aga 90%. Koos vedelikuga kaotatakse sportimisel ka elektrolüüte (krambid) ja energiat. Vee joomisega kumbagi ei asenda. Spordijookides on nii elektrolüüte kui süsivesikuid. Neis leiduvad süsivesikud (sukroos, fruktoos, glükoos) on organismile hästi omastatavad ning lähevad energiatootmisel kiiresti käiku. Seepärast on spordijookidest abi ka lühemaajaliste pingutuste korral ning pallimängudes. Spordijook on energiavarude taastajana parem kui lihtsalt magusasöömine või oma segatud suhkruvee joomine. Liigne süsivesikute tarbimine pingutuse ajal võib anda hoopis soovitule vastupidiseid tulemusi.
Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes. See koosneb kahest lihtsuhkrust fruktoosist ja glükoosist. GLÜKOOS Glükoosi leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks, kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Inimorganism muudab enamiku seeduvatest süsivesikutest nende omastamisel glükoosiks. Glükoos imendub kiiresti verre, seepärast kasutatakse seda meditsiinis ja spordijookides. Tööstuslikult saadakse glükoosi tärklisest. Glükoosi on võimalik osta ka poest või apteegist. FRUKTOOS EHK PUUVILJASUHKUR Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Poes müüdav fruktoos on toodetud sünteesi teel. Fruktoos on suhkrust magusam. Kuna see imendub aeglaselt, kasutatakse seda mõningates dieettoodetes. LAKTOOS EHK PIIMASUHKUR Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega.
suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos. Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes. See koosneb kahest lihtsuhkrust fruktoosist ja glükoosist. Glükoosi leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks, kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Inimorganism muudab enamiku seeduvatest süsivesikutest nende omastamisel glükoosiks. Glükoos imendub kiiresti verre, seepärast kasutatakse seda meditsiinis ja spordijookides. Tööstuslikult saadakse glükoosi tärklisest. Glükoosi on võimalik osta ka poest või apteegist. Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Poes müüdav fruktoos on toodetud sünteesi teel. Fruktoos on suhkrust magusam. Kuna see imendub aeglaselt, kasutatakse seda mõningates dieettoodetes. Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega. Piimas on umbes 5% laktoosi, kuid piim ei tundu meile magusa maitsega. Laktoos käärib piima hapendamisel osaliselt piimhappeks,
korvates seega veekaotust paremini. Mõistagi on maitsega joogid meelt-keelt mööda eriti lastele, kel dehüdratsiooni ja kuumarabanduse risk suurem kui täiskasvanuil. Kui täiskasvanud jõid spordijooki 25% protsendi võrra rohkem kui vett, siis laste puhul oli samas uurimuses vastav protsent koguni 90. Koos vedelikuga kaotatakse sportimisel aga ka elektrolüüte, mis võib põhjustada krampide tekete ning samuti ka energiat. Vee joomisega kumbagi ei asenda. Spordijookides on nii elektrolüüte kui süsivesikud. Vale oleks arvata, nagu oleks spordijooke mõtet kasutada vaid vastupidavusalade ja pikkade harjutuskordade puhul. Tegelikult on neis leiduvad süsivesikud (sukroos, fruktoos, glükoos) organismile hästi omastatavad ja ning lähevad energiatootmisel kiiresti käiku. Seepärast on spordijookidest abi ka lühemaajaliste pingutuste korral ning pallimängudes. Spordijook on energiavarude taastajana parem kui lihtsalt magusasöömine või oma
sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos. Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes. See koosneb kahest lihtsuhkrust – fruktoosist ja glükoosist. Glükoosi leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks, kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Inimorganism muudab enamiku seeduvatest süsivesikutest nende omastamisel glükoosiks. Glükoos imendub kiiresti verre, seepärast kasutatakse seda meditsiinis ja spordijookides. Tööstuslikult saadakse glükoosi tärklisest. Glükoosi on võimalik osta ka poest või apteegist. Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Poes müüdav fruktoos on toodetud sünteesi teel. Fruktoos on suhkrust magusam. Kuna see imendub aeglaselt, kasutatakse seda mõningates dieettoodetes. Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega. Piimas on umbes 5% laktoosi, kuid piim ei tundu meile magusa maitsega. Laktoos
keskendumisvõimet. Enamasti sisaldab energiajook veel glükoosi, vitamiine ning aroomiaineid. Energiajook ei anna organismile olulisel määral lisaenergiat, vaid kasutab ära organismis olemasolevaid energiavarusid st. lükkab väsimuse edasi. (Kikas, Koger 2004: lk 241) Energiajoogid jagatakse komponentide järgi kahte gruppi: 1. guaraanat sisaldavad 2. tauriini sisaldavad. Kõiki energiajooke ühendavaks koostisosaks on alkaloidid, mida ei jõu-, ega spordijookides ei leidu: 1. kofeiin 2. tauriin (Ibid. lk 241) Energiajoogid on mõeldud spetsiaalselt pingeolukordade jaoks. Nende tarbimisega ei tohi liiale minna, sest üks purk (250 ml) sisaldab inimesele 24 tunni jookul vajalikku vitamiinikogust. Seega tuleks ööpäevas piirduda vaid ühe purgiga, sest vitamiinide ületarbimine on tervisele ülimalt ohtlik, eriti rasetatele, kel võivad tekkida lootekahjustused. (Ibid. lk 241, 244)
annaabi.ee 
