teenindus. noorsportlastel. Riiklik süsteem põhines kehakultuuri- ja spordikomiteedel, mis eksisteerisid rajoonidest ja suurematest linnadest alates kuni Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kehakultuuri- ja Spordikomiteeni. Ühiskondlik liin põhines kohalikel spordiühingutel, mille põhikiri nägi ette vabatahtlikkuse alusel kujunenud liikmeskonda. • Eesti linnade töötajatele spordiühing "Kalev". • Maal elavatele spordihuvilistele spordiühing "Jõud". • Üliõpilassport kuulus "Kalevi" alla. • Koolinoorsoo spordihuvilistele Haridusministeeriumi juures spordiühing "Noorus". • Tavakoolidest eraldus oskustöölisi ettevalmistav koolitus. Seal õppivatele noortele oli spordiühing "Tööjõureservid". • Raudtee-töötajatele spordiühing "Lokomotiiv". • Siseministeeriumi või Julgeoleku-ministeeriumi asutustes töötajatele spordiühing „Dünamo". Alates 1
vaimult ärksatele inimestele. Päevalehte on tehtud sooviga eristada seda v õimalikult palju teistest ajalehtedest, rohkem kirjutatakse majandusest ja vähem poliitikast, lisaks ilmuvad mitmekesised ja sisukad erilehed (näiteks praktilise iseloomuga EPL Aed, EPL Köök ja kaks korda kuus ilmuv EPL Tervis, kultuurihuviga lugejatele raamatulisa Arkaadia, ühisko nna ja poliitikahuvilistele ajakiri MÖTE ja lisaleht Riigi Kaitse, spordihuvilistele Jalgpallileht jne.). Ajalugu: 5. juunil 1995 ühinesid Hommikuleht, Päevaleht (endine Noorte Hääl) ja Rahva Hääl uueks väljaandeks, mille nimeks sai Eesti Päevaleht. 29. septembril 1995 liideti Eesti Päevaleht ja Eesti Sõnumid. Lisainfo: Eesti Päevalehe omanikud on AS Ekspress Grupp, Jaan Manitski. Väljaandja on Eesti Päevalehe AS. Peatoimetaja on Lea Larin (augustist 2006). Arvamustoimetaja on Külli-Riin Tigasson. Sporditoimetaja on Kristi Vahemaa.
ratsaspordiklubi ja kepikõnniga EvruSport. Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20. veebruar 2009) Paide Spordihallis, Paide Avatud Noortekeskuse, Paide Ühisgümnaasiumi, Paide Ujula ja Paide Võimla ruumides. Välialadega tegelemiseks on olemas Paides kaks täismõõtmetega jalgpalliväljak Paide Ühisgümnaasiumi staadioni ja selle kõrval oleva kunstmuruga jalgpalliväljaku näol, kõikidele spordihuvilistele. Kõik eelnimetatud sportimisehitisi on näha järgneval kaardil (Joonis 2). Joonis 2. Sportimiseks loodud rajatised Paides 9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus ja koormus Andmete kogumiseks viidi läbi küsitlus Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste seas
modernismi estetiseerivast ning korrastavast lähenemisest keskkonnale. Maja on väga hästi säilinud nii vormis kui viimistluses. Suureks plussiks on see, et maja on algse omaniku valduses. Majaesised mägimännid on kahjuks kasvanud suureks ning veninud vormist välja, varjates ühtlasi vaadet majale. Kaasaja näide Tartu A.Le Coq spordihoone Tartus asuv spordihoone kannab oma nime tänu A.Le Coq’i toetusele spordihoone ehituseks. Hoone pakub spordihuvilistele kasutamiseks 8 erineva suurusega ja mitmekülgsete võimalustega spordisaali, 193 meetri pikkust radadega jooksuringi ning mahutab rohkem, kui 2000 pealtvaatajat. Spordihoone ümbruses laiub üsna suur tühjus, mis võimaldab suvisel ajal pallimängud ka muruplatsile viia. Hoone arhitektiks on Eero Palm, Palm-E Arhitektuuribüroo OÜ. A.Le Coq
(Press 2006: 63-64) 2.2. Vancouveri olümpiamängud Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21. septembril 2009, et naaseb tippsporti. Eesmärgiks seadis ta 2010 aastal toimuval Vancouveri olümpial täiendada oma kuldmedalite kollektsiooni. (Delfi Sport kodulehelt: http://sport.delfi.ee/news/suusa- tamine/eesti/video-ja-fotod-kristina-smigun-vahi-naaseb-tippsporti.d?id=25795923) See teade oli suureks üllatuseks paljudele sportlastele ja spordihuvilistele üle maailma. Oma viiendale olümpiale Kanadasse Vancouverisse sõitis Kristina koos oma tütre Victoria Krisiga. Aastane tütar oli Kristinale kui maskott, kes aitas tal medali võita. Vancouveri olümpiamängudel võitis Kristina oma kolmanda olümpiamedali. Naiste 10 km vabatehnikasõidus sai ta rootslanna Charlotte Kalla järel hõbemedali. Kristina kaotas finisis Kallale 6,6 sekundiga. Kolmanda koha saavutanud norralanna Marit Bjørgen oli rootslannast
annaabi.ee 
