Kokku on Eestil kergejõustikus 3 kuldmedalit, 2 hõbemedalit, 6 pronksmedalit. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse. Järvamaa kergejõustiku sünniloo alguseks võiks pidada 1912. aastat, kui Paides tutvustasid kalevlased Johannes Villemson ja Leopold Tõnson kuidas kivi tõugata, kepiga hüpata ning muid seninägemata spordiharrastuse võtteid. Paidest, Koerust, Jänedalt, Järva-Jaanist, Amblast, Tapalt, Lehtsest, Türilt ja mujalt pärineb mitmeid tuntuid kergejõustiklasi, kes hiljem jõudnud vabariigi paremikku ja isegi olümpiamängudele. Praegugi on Järvamaal tugevad kergejõustiku treeningud ning seal on hästi arenetud. Eestis on tehtud mitmed kergejõustiku grupid, klubid, seltse ning kergejõustike liit. Läbi aegade on tehtud eestis võistlusi ja saavutatud rekordeid. Kergejõustik on
Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Põgus pilk möödunule kinnitab, et kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse. Järvamaa kergejõustiku sünniloo alguseks võiks pidada 1912. aastat, kui Paides tutvustasid kalevlased Johannes Villemson ja Leopold Tõnson kuidas kivi tõugata, kepiga hüpata ning muid seninägemata spordiharrastuse võtteid. Paidest, Koerust, Jänedalt, Järva-Jaanist, Amblast, Tapalt, Lehtsest, Türilt ja mujalt pärineb mitmeid tuntuid kergejõustiklasi, kes hiljem jõudnud vabariigi paremikku ja isegi olümpiamängudele. Retlast pärit Laine Erik-Kallas on Eesti kõigi aegade parim naiskergejõustiklane, kes on olümpiamängudel võistelnud koguni kaks korda. 1932. aastast, kui kehakultuuri edendamiseks hakati eraldama riigitoetust, palgati
Paljud noored tegelevad spordiga? 5 Spordi ajaloost Spordi alged pärinevad inimkonna varaselt arenguastmelt igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Spordi ajalugu on pikk, kuid spordiharrastuse laialdane levik jääb siiski vaid käesoleva sajandi, eriti viimase kolmekümne aasta piiridesse (Unger 1997). Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda.
iseloomusta tulemuslikkusele suunatus, vôistlus ja agressiivsus. Môlemad vaated baseeruvad mitmetel argumentidel ning väga raske on üksüheselt kindlaks määrata kellel on ôigus. Samuti ei saa esitatud kriitika alusel spordile omistada üldist positiivset sotsialiseerumise funktsiooni (kompenseeriv funktsioon). Siiski tundub, et eksisteerib terve rida erinevaid faktoreid, mis määratlevad inimese spordiharrastuse. See seisukoht tuleneb meie enese kogemustest, mida me saame 13 spordiga tegeledes. Kui ühed otsivad spordist vaheldust ja lahendust tööl tekkivatele probleemidele püüavad teised leida kompensatsiooni perekonna probleemidele, kolmandad ühinevad klubiga sôprade môjul jne. Samuti vôimaldavad klubid mônel inimesel tunda sotsiaalset tôusu vôi rahuldada teatud poliitilisi huvisid
Reeglina jääb üldine energiatarve vahemikku 1,4 - 2,4 põhikäbe ühikut. I. grupp vaimne istuv töö APK=1,4 (arvutioperaator). Ii. grupp kerge keh töö APK = 1,6 (üliõpilane, müüja). III. grupp keskmise raskusega töö APK=1,9 (koristaja, autojuht). IV. grupp raske keh töö APK=2,2 (ehitus-, metsatööline). V. grupp- väga raske keh töö APK=2,4 (kaevur, põllumajanduses). Energiavajaduse sõltuvus spordiala iseloomust: . Sportlaste puhul on märkimisväärne ka spordiharrastuse mõju inimese organismi üldisele energiavajadusele. Samas on see suuresti individuaalne, sõltudes nii harrastava ala spetsiifikast kui ka treeningutele ja võistlustele kulutatavast ajast ja seal sooritavate harjutuste intensiivsusest. 1. vastupidavusalad APK=2,6 3,3. 2. sportmängud APK=1,8. 3. jõualad APK=1,6 1,7. 3
Selline definitsioon lähtub sellest, et sporditurunduse protsessis osaleb alati kaks osapoolt ühelt poolt sporditoote või -teenuse pakkuja ja teiselt poolt selle tarbija. Sporditoote ja Kui aktiivsel tervisesportlasel tekib vajadus end treenida, otsib ta esmalt infor- -teenuse nõudluse all mõeldakse matsiooni teda huvitava spordiharrastuse (sporditeenuse) kohta. Kus on võimalik tarbija (üksikisiku sellist sporditeenust tarbida? Millise kvaliteediga on sporditeenus? Milline on või organisatsiooni) selle hind? Olles endale sobiva treenimiskoha ja võimaluse leidnud, saab sporditu-
annaabi.ee 
