Peamine kontor asub Tallinnas. Sportlandi moto ,,Oleme võitjate valik" Sportlandi missiooniks on muuta noorte inimeste elu huvitavamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks läbi nende poolt pakutavate toodete ning teenuste. On olemas ajakiri "Sportland Magazine" - Kirjutame spordist, õigest treenimisest, uutest põnevatest toodetest ja meie sportlaste edusammudestSportland Magazine trükiajakiri on suurima tiraaziga elustiili- ja spordiajakiri Eestis. Väljaanne on tasuline, ent Sportlandi parimatele klientidele ja partnerite klientidele on ajakiri tasuta. Samuti saab ajakirja tasuta suuremate ostudega Sportlandi kauplusest. Ajakirja jagatakse ka suurematel spordiüritustel Kliendikaart Sportland on rahvusvaheline,maailma parimaid spordi- ja vabaajabrände müüv ja turundav kaupluste kett. Kauplustes on liigi 20 erinevaid tuntumaid brände. Sportlandi Järelmaks
mitmed raskused ja kuna ajaleheturg oli küllastunud paljudest väga erineva tiraažiga väljaannetest, ei taganud ajalehe väljalaskega seotud miljonikroonine reklaamikampaania märkimisväärset edu). Kuna müügil oli palju sarnaseid tooteid (asendustoodete oht), jäid kliendid truuks seni loetavatele ajakirjadele ja –lehtedele. Kliendid ei näinud mõtet hakata ostma spetsiaalselt spordilehte, kui enamus päevalehti kajastas spordisündmusi (1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ka –ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel). Kuna autodega kliendid oleksid soovinud ajalehte koju saada ning mitte sellele ise kioskisse järele minna (ostjate mõjuvõim), oleks kohe sellele mõeldes tagatud parem sisenemine turule. (Michael Porteri tegevusalade analüüs, õpik lk 77). Konkurentsiedu valiku puhul peab juht valima kolme strateegia vahel. Riho on valinud
mistõttu kliendid jäid truuks seni kasutatavatele ajakirjadele- ja ajalehtedele ning kuna Eestis polnud piisavalt spordifanaatikuid, siis ei olnud piisavalt ka kliente, kes ostaks 6 korda nädalas ilmuvat spordiajalehte kioskist. Tavalised päevakajalised uudistelehed kajastasid ka spordiuudiseid, siis ilmselt ei näinud kliendid mõtet eraldi ajalehti spordiuudiste kohta ostma minna ,,1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ka ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel". Oleks tulnud kulutada osa rahast äri alguses juba kojukande peale, mis oleks suurendanud klientide arvu, kuna autodega liiklevad kliendid ei soovinud kioskist ajalehte osta. Selline investeering oleks taganud parema sisenemise turule ja saavutada eeliseid olemasolevate konkurentide ees, kuna potentsiaalsed kliendid oleksid olnud paremini informeeritud antud tootest (põhjalik
Antud ettevõtte oli määratud nurjumisele, sest tehti liiga palju kulutusi algkapitalile + palgavõlad ja maksuvõlad olid hiiglaslikud. Konkurentsi- ehk võistlusstrateegia Michael Porteri teooria lk 77. Firma halvasti käigu algpõhjused? · Riho Kullasseppal ei olnud varasemat kogemust ajalehe äris, aga ta ei küsinud kellegilt nõu ja tahtis kõike teha maksimum tasemel (parim asukoht, parim paber, parimad töötajad jne) · Tekst ,,1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ajaleht" Tagajärg? Konkurents oli siis juba päris kõva, aga Riho tahtis midagi rohkemat teha. Õpik lk 77 sisenemisbarjäärid Riho ei olnud tuntud, nagu ka ta tootemark, kapitali oli palju vaja et alustada ja endale reklaami teha. aga seda tal oli · Tekst ,,Riho otsustas investeerida nii kaasaaegsesse tipptehnoloogiasse kui tööjõudu ja tänu tugevale ülepakkumisele õnnestus tal osta katuseta tehasehoone". Tagajärg? Firma
rikastus. Kuulduste järgi oli ta miljardär, kelle varanduse allikaks oli osav metalliäri, turvategevus ja edukad pangatehingud. Kahtlasevõitu allikatest hangitud raha "pesuks" otsustas ta asutada spordiajalehe. Kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane, tegeldes nii kergejõustiku, suusatamise kui korvpalliga. Erilisi tipptulemusi küll ei saavutanud, kuid spordihuvi oli jäänud püsima. Nii otsustaski ta nüüd spordi kasuks. 1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel. Riho arvates oli vaja aga enamat: kõrgekvaliteedilist spordipäevalehte. Tööalase stressi maandamiseks oli inimeste huvi sportimise ja sellega seotud ürituste vastu kiiresti suurenenud. Spordisaalid ja staadionid täitusid nii osalejate kui pealtvaatajatega. Reklaamifirmad nägid spordis edukate inimeste mõjutamise vahendit.
2 märkimisväärset edu.“ Turul oli olemas palju asendustooteid, mis võisid määrata ajalehe hinna. Kliendid eelistasid seni kasutatavaid ajakirju ja ajalehti. Pealegi igapäevased uudistelehed kajastasid ka spordisündmuseid ja uudiseid, seepärast lugejad ei näinud põhjust selle jaoks eraldi ajakirja osta („1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ka –ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel“). Milline tõke osutus saatuslikuks? Konkurentsiedu valikus peab juht valima kolme strateegia vahel kulu-liidri starteegia, diferentseerumisstrateegia, fookusesse koondamise strateegia, kesktee-strateegia. Ettevõtte juht Riho toimis diferentseerumisstrateegia järgi, mille kohaselt firma püüdis olla unikaalne ostjatele
suur (kuulduste järgi oli ta ju miljonär), ettevõtlus eesmärk oli ka vägagi selge (raha pesu) ning kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane. Tagajärg: Oleks vaevunud analüüsima siis oleks ettevõttel läinud paremini. Michael Porteri teooria - konkurentsi- ehk võistlusstrateegiad (õpik lk 77). 90ndate keskel ilmus spordihuvulistele spordiajakiri ja ajaleht ning lisaks kirjutati ka teistes ajalehtedes spordist. Tagajärg: Turg ja konkurents antud valdkonnas olid olemas, kuid vaatamata sellele tahtis Riho turule tuua midagi enamat. Takistused ilmnesid (õpik lk 77) sisenemisbarjäärides Riho ise ning tema kaubamärk ei olnud tuntud (turule tulek raskendatud). Edu saavutamiseks Riho investeeris kaasaegsesse tipptehnoloogiasse ja tööjõudu. Ning omandas tänu tugevale ülepakkumisele tehase
annaabi.ee 
