Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Berlioz õppis selgeks kitarri-ja flöödimängu ning 14.a komponeeris oma esimese teose. Juba noorpõlves erutas teda romantiline kirjandus, millest saadud impulsse püüdis ta muusikas edasi anda. Isa soovil läks ta Pariisi meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. 1826.a astuski Berlioz Pariisi konservatooriumi. Ta oli suur ooperihuviline ning vaimustus Glucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smithsoni vastu. 27.a-selt anti Berliozile noorte
6 Arhitektuur ja stiil Külastajat võtab vastu uusbarokne paleefassaad, selle taga kerkib kuppel ning kõrgub kivist kolmnurkviil, mis tähistab lava asukohta ja mida kroonib lüüraga Apolloni kuju. Teatri ees olevate sammaste vahel on paljude suurte heliloojate pronksist büstid. Sealt võib leida selliseid nimesid nagu Mozart, Rossini, Auberi Daniel, Beethoven, Meyerbeer, Fromental Halévy, Spontini ja Philippe Quinault. Trepikoda Kuulus trepikoda, mis koos vestibüüli ja mõlema fuajeega võtab tunduvalt rohkem ruumi kui lava ja vaatesaal, näitab, kuivõrd tähtis seltskondlik sündmus oli ooperi külastamine Belle Epoque'i ajastul. Mitmevärvilisest marmorist ja kullast ülikülluslik dekoor, massiivsed oonüksist trepikäsipuud, suured kandelaabrid ja monumentaalsed kujud trepi
Ta suri südame ataki tagajärjel. LOOMING: On kirjutanud umbes 30 ooperit, kuulsaim on ,,Carmen". Hector Berlioz 1803- 1869 Ta on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Õppis selgeks kitarri ja flöödimängu. 4- aastaselt komponeeris oma esimese teose. Teda erutas romantiline kirjandus, mida püüdis muusikas edasi anda. Isa soovil läks Pariisi meditsiini õppima, teatrit külastas sagedamini kui ülikooli. 1826 aastal astus ta Pariisi konservatooriumisse. Vaimustus Clucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. 1830aastal valmis tal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja Harroet Smithsoni vastu. 27aastaselt anti talle Rooma preemia, mis kindlustas stipendiumi viieks aastaks, millest kaks esimest veedeti Roomas.aasta pärast Pariisi naasmist abiellus ning 9 aastat veel tegutses ta helilooja, dirigendi ja muusikakriitikuna. Järgmised 20
See ainestik köitis Weberit pikemat aega, kuid ooperi loomisele asus ta alles 1817.a. ja ka segas töö Dresdeni ooperiteatris "Nõidküti" kiiret valmimist. Weber lõpetas ooperi 1820.a. ja 18.juunil 1821.a. tuli see Berliinis lavale. "Nõidküti" erakordne menu esilavastusest peale on seletatav patriootiliste tunnete tõusuga sel ajal. Berliinis võidutses tollal preisi aristokraatia poolt sinna kutsutud itaalia päritoluga prantsuse helilooja Spontini, kelle kärarikkad ja ülespuhutud ooperid püüdsid kuulajaid köita dekoratiivsuse ning hiilgavate massistseenide efektiga (kuulus saksa kirjanik Heine märkis pilkavalt, et Spontini ooperite lavastamisega taheti proovida teatrihoonete seinte vastupidavust). Patriootiliselt häälestatud kuulajaskond (eriti noorus) asus sellega opositsiooni ja nägi "Nõidkütis" tõeliselt rahvuslikku teost, sellest ka tormilised ovatsioonid "Nõidküti" esietendusel, mis tegid Weberi rahvuskangelaseks.
locale'i (lokaalvärving, s.t vastava tegevuspaiga iseloomustamine lavakujunduses ja muusikas); samuti 3) lurjusliku tegelase, kelle pahelisus paljastub alles ooperi lõpus, selline tegelane pingestab intriigi. Scribe'iga tegid koostööd Boieldieu (,,Valge daam" -- La dame blanche, 1825) ja Auber (,,Fra Diavolo", 1830). 2. Tragédie lyriqye 19. sajandi alguses. Ka seda zanrit viljeldakse edasi, on endiselt suurejooneline. Silmapaistvam on Gasparo Spontini (1774-1851) ,,Vestaneitsi" (La Vestale; 1807; Vesta rooma müt. kodukolde jumalanna; Vestaneitsid olid tema preestritarid, kelle ülesanne oli valvata Vesta templis põlevat igavest tuld), oma aja edukamaid oopereid üldse. Tegevus toimub Vana-Rooma kesiririigis, mille võimsus ja toredus oli äsja (1804) keisriks kroonitud Napoleonile eeskujuks. Vana-Rooma kesiririigi aeg oli tollal Prantsusmaal ülimalt populaarne ja mõjutas ka moodi (rõivad, soengud,
annaabi.ee 
