Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
olemas või ei. - Mida enam on küsimused välja mõeldud, seda paremad on hiljem infokogumise tulemused. Seega: korralik eeltöö hoiab kokku aega ja vaeva. - Küsimused alati kohe üles märkida. - Küsimused peaks kohe viima arvutisse ja seal koondama rühmadesse. Rühmitamise aluseks on uudise osad ja alateemad. Siis on olemas tuumküsimused, alateemade küsimused ja taustküsimused. 2. Valida allikaid iga küsimuse taha. Ka siin on spontanne mõtlemine, aga ka süstemaatiline läbimõtlemine, kes sobib allikaks. - Leida iga küsimuse juurde palju ja väärtuslikke allikaid. - Mõelda, kes võiks juhatada uute ja puuduvate allikate juurde. - Oluline on teada, et ka reporter ise ja raamatud on allikad. - Kui allikad on valitud, siis mõelda, kes neist on kättesaadavad, kellest alustada, keda saab intervjuuda telefonitsi. - On mõistlik kirjutada allikad küsimuste ette, siis on võimalik süstematiseerida küsimusi allikate kaupa.
hulk see, mis on huvitav või vajalik. · Selgemini eristuvat nimetatakse figuuriks · Tahaplaanile jäävat fooniks Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust. Spontanne või tahtlik tajumine · Spontaanselt kerkivad teadvus esile stiimulid, mis erinevad ümbritsevast taustast või on erakordselt tähtsad tajuja jaoks. · Tahtliku tajumise puhul suunatakse tähelepanu abil psüühiline tegevus mingile objektile. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Sotsiaalse taju mehhanismid
et ta oli surnud. Oks suri päev pärast Eesti vabariigi väljakuulutamist. Looming: Tuglas on öelnud, et kui Oksal olnuks tänapäeva mõistes kirjanduslik agent, kes oleks teda toetanud, oleks tal sürrealismi voolus olnud menu. Kuna Oks oli omaette nähtus ja üksi, jäi ta laiemale publikule tundmatuks autoriks. Kirjutas novelle ja ka kirjanduskriitikat. On öelnud, et oli väga spontaanne kirjutaja. Tuglas oli lõputu viimistleja, läks peensusteni. Oks oli spontanne. Räägiti, et kui talle kirjutamistuhin peale tuli, võis ta ühe jutiga selle valmis kirjutada, tegemata hiljem märkimsväärseid muudatusi.. Sürreaalne, meeleolupildid hüplevad siia-sinna. Sürrealistlik - põhineb alateadvuslikul infovoolul. Novellide sisu tundub olevat enamasti rõhutatult argine, realistlik, võib-olla isegi naturalistlik.Tegevuspaigaks on küla, enamasti sügisene aastaaeg, vihm, madalad pilved, läbiligunenud külatänavad, viletsad onnid lömitamas
Süntees toimub 3- etapiliselt. 1. Liidetakse ensüüm atsüültransferaasi poolt kaks rasvhappemolekuli glütseroolfosfaadile, tekkiv fosfatiidhape on vees lahustumatu ning jääb membraani bilipiidkihti. 2. Järgnevates etappides modifitseeritakse tekkinud fosfatiidhapet, vastavalt sellele tekivad eri tüüpi fosfolipiidid. Bilipiidse kaksikkihi pindala suurenemine ainult ühelt poolt aga pole võimalik. Lipiidimolekulide spontanne ülekanne ühest kihist teise (ehk nn. flip-flop ) on energeetiliselt väga ebasoodne ja see toimub äärmiselt väikese tõenäosusega. ER-i membraanis on aga ensüümid fosfolipiidi translokaasid e. flipaasid mis võimaldavad sünteesitud lipiidimolekulidel "hüpata" ka bilipiidkihi valendikupoolsesse külge. ER-i membraanide eraldamine rakust Kui rakud purustada homogenisaatoriga, siis ER fragmenteerub ja tekitab väikesi vesiikuleid (100
bilipiidkihti. Sellega suureneb ER-i membraani lipiidse kaksikkihi välimise (tsütoplasmapoolse) kihi pindala. Järgnevates etappides modifitseeritakse tekkinud fosfatiidhapet, vastavalt sellele tekivad eri tüüpi fosfolipiidid. Bilipiidse kaksikkihi pindala suurenemine ainult ühelt poolt aga pole võimalik, sest siis tekiks lõpuks monolipiidne kiht. 10 Lipiidimolekulide spontanne ülekanne ühest kihist teise (ehk nn. flip-flop ) on energeetiliselt väga ebasoodne ja see toimub äärmiselt väikese tõenäosusega. ER-i membraanis on aga ensüümid fosfolipiidi translokaasid e.flipaasid mis võimaldavad sünteesitud lipiidimolekulidel "hüpata" ka bilipiidkihi valendikupoolsesse külge. Prokarüootsetes rakkudes fosfolipiidide süntees toimub rakumembraani tsütoplasma poolsel küljel.
Omakorda tähenduse vahendamine väliskõnes. Mõte kui tervik peab jõudma semantika tasandidel ja semantikast lähtuvalt peab otsima keelevahendid. PSL kirjeldab neid oppe, mida inimene kõneldes sooritab: motiiv ja kavatsus pole PSL probleemid otseselt, vaid psühholoogia oma rohkem. Aga vahendid on PSL probleem küll. KÕNELOOME TEOORIA JA MUDELID Kõneloome teooria - kõneloome üldine skeem, msi realiseeritakse paljude mudelite kujul. Spontanne monoloog ("täielik skeem") dialoogi vastusrepliik (redutserunud skeem). Kõneloome mudelite liigid: *Tasandilised : etapid on vastavuses keeletasanditega. Sõnatähendused vormid artikuleemid. *tsüklilised : kõneloome etapid ei ole üheselt seostatud keeletasanditega. Süvastruktuue muuteopid pindstruktuur foneetiline alus. *integreeritud mudelid: loomeprotsesssi tsüklid seostatakse võimalike keeletasanditega. Nt mõtte liigendamise variandid: -mittevebraalne kood -verbaalne kood
annaabi.ee 
