Nimelt lähtudes kogemusest: Hommikul ärgates näen, et väljas on lumi maas. Lähtun automaatselt eeliste aastate kogemustest, et väljas on külm. Seega lähtunkogemusest, et tuleks võtta kaasa kindad, kuna arvatavasti on väljas külm. Välja jõudes tajun, et tõesti on külm ja kindad tueb kätte panna. Seega ei võta me vastu tajule tuginevat otsust, et väljas on külm, vaid lähtume kogemusest, et talvel on alati külm. Samuti peaks olema ka oma kategooria spontaansetel otsustel, mida võetakse vastu lihtsalt hetke meeleolu ajevil. Tihtipeale ei suuda, me emotsionaalsetel hetkedel mõelda ratsionaalselt, seega ei pruugi me lähtuda üldse kogemusest või tajust, vaid lihtsalt hetke meeleolust. Kokkuvõtteks ütleksin, et nõustun üldiselt autori seisukohtadega ja kõik tema põhjendused ja arutlused on minu jaoks loogilised. Siiski leian, et tal on lihtsalt minu jaoks täisliku teksti kokkusaamiseks paar aspekti puudu.
Juba päris algusest peale on inimese areng samaaegselt nii bioloogiliselt kui kultuuriliselt määratud. · Käesolevas peatükis andsime ülevaate kaasaegsetest imiku taju alastest uurimustest, mis tuginevad filosoofiliste ja ajaloolistest ettekujutustest välja kasvanud imikuea kognitiivse arengu teooriatele. Tutvusime Piaget' teooriaga, mille kohaselt tegutsemine loob taju informatiivset väärtust. Imikute spontaansetel ja õpitud eelistustel põhinevatest lihtsatest taju-uurimise meetoditest ilmneb, et imikud tõepoolest tajuvad objektide kompleksseid omadusi, nagu nt kuju ja suuruse jäävust, tahkust ja püsivust, juba varases arengus, enne, kui neil on olnud võimalus need omadused ise oma tegevuste kaudu kokku seada. Samuti ilmneb imikutel jäljendamisvõime, mis võib olla seotud kõne omandamisega ning viidata ka sellele, et beebid tunnevad ära teiste inimeste olulise sarnasuse
On leitud, et sisemise motivatsiooni ajel tegutsedes on õpingutel ja toimingutel kõrge kvaliteet ja loovus. Välist motivatsiooni on seevastu iseloomustatud kui kahvatut ja vaest. Sisemise motivatsiooni terminit kasutas White (1959) hoopis loomade käitumise uurimisel. Nimelt pani ta tähele, et paljud organismid lülituvad tegevustesse lihtsalt uudishimust, vajadusest uurida ja mängida, tehes seda ilma igasuguse agitatsiooni või tasuta. Neil spontaansetel käitumistel polnud mingisuguseid muid põhjusi peale harjutamise ja oma võimete arendamise. Nii on ka terve laps sünnist alates aktiivne ja uudishimulik olles alati valmis õppima ja uurima. See loomulik motivatsiooniline tendents on vaimse, sotsiaalse ja füüsilise arengu üks olulisemaid elemente. Skinneri (1953) operantse tingimise teooria kohaselt iga käitumise toimumise motivatsiooniks on tasu. On arvatud, et seesmiselt motiveeritud
hoopis teistsugune vaatepunkt sellele fotole. ,,Jazz" lähtub ka ühest Krulli olulisest huvialast vanemast dzässist, 20 sajandi I poole Ameerika dzässist. Selles on 40 luuletust ja iga neist lähtub mõnest dzässiklassikust. Muusika ja sõna on lääne kultuuriloos oma tugeva ja tähendusliku sideme juba leidnud, nt kohtame sellist terminid nagu dzässluule, mida viljelesid paljud biitnikud. Needki luuletused lähtuvad dzässipoeetikast väga oluline osa improvisatsioonil, spontaansetel mõttearendustel. Mõnede luuletuste kirjutamise puhul on eksperimenteeritud ka narkootikumidega. Krulli raamatus on iga teksti juures lehe servale kirjutatud, millisest muusikust see tekst lähtub. Kõik, millest Krulli puhul seni rääkinud, on eesti kultuurile suhteliselt kauge ja võõras. Need on kontekstid ja teemad, millega Eestis seni pole väga tegeldud. Siin ongi huvitav see, et 90ndate lõpust alates Krulli huvid pöörduvad koduse kultuuripärandi suunas. Järgmistes
kiirusega läbi aegade - näiteks peaasjalikult konstantsena püsiva kosmilise kiirguse/Maa radioaktiivse kiiruse tagapõhjal, aluste keto-enool tasakaalu tõttu vms. Kuid - meid ei huvita niivõrd mutatsioonide teke, vaid populatsioonis levivate/fikseeruvate mutatsioonide olemasolu. Seega, meid hakkavad huvitama alles need mutatsioonid, mis "elavad üle" rakutsükli idurakkudes. Ja just replikatsioon ongi üks kohtadest, mille jooksul, võib arvata, on spontaansetel mutatsioonidel sugurakkudes (nende eellastes) võimalus fikseeruda. Sellest loogilisest oletusest (oletusest põhjusel, et on väga raske adekvaatselt hinnata spontaanselt tekkivate "virtuaalsete" mutatsioonide tegelikku hulka - see arv, ennustades näiteks UV kahjustuste arvu alusel naha pindmise kihi rakkudes, on päratu suur vrld. kogunisti nende mutatsioonide arvuga, mis "elavad üle " raku ühe pooldumise) tuleneb, et enama
annaabi.ee 
