tulemusele, et võrreldes Suurbritannia naiste üldiste hoiakutega toetavad feministid märkimisväärselt vähem traditsioonilist religiooni ja on mõnevõrra rohkem toetavad alternatiivse ja mitteinstitutsionaalse spirituaalsuse suhtes. Tulemusi põhjendas Aune 3 faktoriga: feministide maailmavaate sobitumine sekuralismiga; sekulariseerumine ja feministide roll selles ning feminismi seos alternatiivse spirituaalsusega. Kokkuvõttes võib öelda, et esimese kvantitatiivse uuringuna feministide religioossete tõekspidamiste kohta avaldas uuring kompleksse pildi, mis sobib hästi täiendama feministlike uurijate religiooni kohta kirjutatud uurimusi. Konteksksti loomiseks loetud artiklid: -Neitz, Mary Jo. 2014. Becoming Visible: Religion and Gender in Sociology. Sociology of Religion 2014, 75:4, 511-523 -McPhilips, Kathleen. 2016. Contested Feminisms: Women's Religious Leadership and the Politics of
vaimuga on jõudnud teatud tasandile. Inimesed, kelle auras ja tshakrates on suur hulk 6 indigosinist kiirgust on tavaliselt väga mõjukad, saavutades selle lihtsalt oma kohalolekuga. Nad ei pea enese tõestuseks tegema palju sõnu ja nende karisma on suur. Indigosinine on inimeses suhteliselt harvaesinev värv. * Lilla on kõikides heledusastmetes seotud kõrge spirituaalsusega. Sageli, kuigi mitte alati, käib see kaasas selgeltnägemisvõimega, mis on tavaliselt allutatud kõrgematele vajadustele, mitte lihtsalt kehalisel tasandil kasutamisele. Tavaliselt on selle värvuse kandjal äärmiselt peen intuitsioon. Ploomililla võib iseloomustada teatud liiki neurootilist psühhopaati, kes on negatiivne ja ebakindel ning keda tuleb kohelda ,,kinnastatud kätega". * Purpurpunane. Selle värvi leidmine on enamikus aurades ja tshakrates küllaltki lihtne
kristlased. Liikumine kujunes iseseisvaks evangeelseks vabakoguduseks, see tähendas seda, et nad olid vabad riiklikust kontrollist ja oma usku praktiseeriti nii nagu õigeks peeti. Vennastekoguduse eesmärgiks oli teha misjontöö ristiusustamata maades. Vennastekogudused erinesid traditsioonilisest kirikust oma kristotsentrilise teoloogia, koguduseliikmete jaotumisega kooridesse vastavalt nende soole, vanusele ja perekonnaseisule ning ka kohati äärmustesse kalduva spirituaalsusega.4 Vennastekogudused Baltimail Baltimaadesse jõudsid vennastekoguduste liikumine 1720ndate lõpul ja sai üsna pea hoo sisse. Vennastekoguduse tegevusele Läänemere provintsides lõid eelnevalt soodsa pinnase Halle pietistid, kes olid siinsetele aladele jõudnud pärast Põhjasõda. Pärast laastavat sõda ja katkuepideemiat, mil maa oli inimestest tühjaks jäänud, oli siin puudust ka vaimulikest.
Käies mööda vaimulikku teed, valmistame enesele harjutusprogrammi. Kummatigi on selline programm meie enese auahnuse tulemus. Unenäos näitab Jumal, mis meiega tegelikult toimub, millised sammud juhivad meid tõelusse ja elavusse. Nii on unenägu vaimulikul teel oluline abivahend. Ta näitab meile kätte suuna. Ta on enesetundmise allikas. Ja ta näitab, millega peaksime Jumala ees tegelema. Selles raamatus on tegeletud unenäo vaimuliku tähendusega. Sealjuures tegeleti spirituaalsusega, mis peab oluliseks inimese kõiki külgi, mis annab kõik, ka alateadvuse, Jumala hoolde, et Tema valgus meie hinge kõigis sügavikes helendaks ja neid muudaks. Viiteid sellisele muutumise spirituaalsusele leiame juba vanas munkluses. Seda käsitelu tahan jätkata. Munkade meelest peaksime vaimulikul teel silmas pidama eelkõike kolme asja, sest nende kaudu kohtume Jumalaga, nii räägib Ta meiega: meie mõtted ja tunded, meie keha ja meie unenäod
Need ehitised on kui tänapäevased stuupad, mis reguleerivad linna energeetikat. Energeetilisi seadeldisi projekteerime ka üliõpilastega TKTKs. Koostöös Tamkangi ülikooliga Taiwanis on praegu väljatöötamisel uudne linnaehitusmeetod, mis kannab nimetust linna akupunktuur (urban acupuncture). Kahni igavikulisest ideoloogiast on kantud ka ajatu ajaleht Epifanio. Ajaleht püüab moodsa kunsti ja arhitektuuri ühendada müstiliste teadmiste ja spirituaalsusega. 17 Arhitektuur kui religioon August Komendant on kirjutanud, et arhitektuur oli Louis Kahnile kui religioon. See mõte on minu jaoks erakordselt erutav. Tundub, et
olnud seotud usulise vaate leidmisega elule. Võib julgesti öelda, et igaüks neist oli jäänud haigeks, kuna ta oli kaotanud selle, mida elavad usundid läbi aegade on oma järgijaile pakkunud. Ja keegi neist ei tervenenud enne, kui oli tagasi saanud oma usulise maailmanägemise." (JUNG 1977:334) Sellega seoses kirjutab Jung ka asjaolust, mis saab paljudel juhtudel arstile selgeks - nende patsientide kaebuste taga on kusagil sügavamal probleem spirituaalsusega. ,,Arstina ei eeldata temalt kindlapiirilise eluvaate olemasolu ning seda ei nõua temalt ka kutsealane südametunnistus. Kuid mida peaks ette võtma, kui ta näeb liigagi selgelt, miks ta patsient haige on; kui ta näeb, et tal pole armastust vaid üksnes seksuaalsus; pole usku, kuna ta kardab kobada pimedas; pole lootust, kuna maailm ning elu on ta kibedaks teinud.; ja pole arusaamist, kuna tal pole õnnestunud välja selgitada omaenese olemasolu tähendust?" (JUNG 1977:331)