Celsiuse järgi. Bimetalliline ribatermomeeter on hea asjade temperatuuri kontrollimisel, sest see on valmistatud metallist. 2 metalli teevad kokku bimetallilise riba. Tihti leidub piki bimetallilisi ribasid spiraalidesse mähituna. See on terrasstermomeetri tüüpiline kujundus. Mähkides väga pika riba, muutub see madalatele temperatuuridele tundlikumaks, seega täpsemaks. Ahjude termostaatides kasutatakse seda samuti koos elavhõbeda lülitiga, mis on spiraalile ühendatud. See lülitab ahju sisse ja välja. case(ümbris)-ümbritseb ja kaitseb seadeldise mehanismi. pointer(osuti)-metallist nõel, mis on ühendatud võlliga, mis näitab skaala peal temperatuuri. dial(skaala)-progressiivne numbrilaud osutiga, et määrata temperatuuri. Bimetallic helix(bimetalliline spiraalne kuju)-Vööt, mis on tehtud kahest kokkukeevitatud erineva paisumise koefitsendiga metallidest;see kõverdub temperatuuri muutudes.
Kokku tuntakse üle 700 süsteemi. Perioodilisussüsteemi tabelikuju variandid: · lühike tabelikuju, nn. Mendelejevi tabel - rühmade nummerdamine ühest kaheksani ning jaotus pea- ja kõrvalalarühmadeks; · poolpikk tabelikuju. Poolpikas tabelikujus on metallid ja mittemetallid teineteisest eraldatud. s-, p-ja d-elemendid rühmituvad eraldi plokkidena. Tabeli kõrval kujunes 19. ja 20. sajandil väga populaarseks elementide järjestamine spiraalile. Süsteemis järjestatakse keemilised elemendid spiraalile nii, et sarnaste omadustega elemendid satuvad spiraali keskmest lähtuvaile kiirtele. Näiteks 1960. aastal professor Theodor Benfey esitas perioodilisussüsteemi järgmisel kujul: Elektronkonfiguratsioonid ja perioodilisussüsteem · Elemente, millesse aufbau käigus järjekordne elektron lisandub s-alakihti, nimetatakse vastavalt s-elementideks. · s-elemendid (v.a heelium, mõnedes tabelites ka vesinik) paiknevad
Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ● ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti teos on kruusast kuhjatud spiraalmuul Utah’ osariigi ühes madalas soolajärves (1970, läbimõõt 49 m.). Teos oli eriti efektne õhus vaadatuna ja pildistatuna, kristalliseerunud soolad andsid spiraalile ja kallastele sädeleva raamistuse. ● CHRISTO (s. 1935) Neodadaistina alustades pakkis ta sisse väikeseid objekte. Christot saab vaadelda maakunstnikuna, kuid selle olulise eritunnusega, et tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades ja muutuvad suursündmuseks ning vaatemänguks. Viimastel aastakümnetel on Christo „sisse pakkinud“ kümneid looduslikke objekte. Robert Smithson (1938 - 1973): Spiraalpoolsaar (1971), Utah
Maakunsti teoseid (va. Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti teos on kruusast kuhjatud spiraalmuul Utah' osariigi ühes madalas soolajärves (1970, läbimõõt 49 m.). Teos oli eriti efektne õhus vaadatuna ja pildistatuna, kristalliseerunud soolad andsid spiraalile ja kallastele sädeleva raamistuse. CHRISTO (s. 1935) Neodadaistina alustades pakkis ta sisse väikeseid objekte. Christot saab vaadelda maakunstnikuna, kuid selle olulise eritunnusega, et tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades ja muutuvad suursündmuseks ning vaatemänguks. Viimastel aastakümnetel on Christo ,,sisse pakkinud" kümneid looduslikke objekte. PROTSESSIKUNST Antivormi teosed olid ebapüsivad ja nende eksistents lõppes koos näitusega.
Maakunsti teoseid (va. Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti teos on kruusast kuhjatud spiraalmuul Utah' osariigi ühes madalas soolajärves (1970, läbimõõt 49 m.). Teos oli eriti efektne õhus vaadatuna ja pildistatuna, kristalliseerunud soolad andsid spiraalile ja kallastele sädeleva raamistuse. CHRISTO (s. 1935) Neodadaistina alustades pakkis ta sisse väikeseid objekte. Christot saab vaadelda maakunstnikuna, kuid selle olulise eritunnusega, et tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades ja muutuvad suursündmuseks ning vaatemänguks. Viimastel aastakümnetel on Christo ,,sisse pakkinud" kümneid looduslikke objekte. PROTSESSIKUNST Antivormi teosed olid ebapüsivad ja nende eksistents lõppes koos näitusega. Protsessikunstis
annaabi.ee 
