Rootsi väed olid aga väga võimsad ning kui Peeter I nägi kaotust põgenes ta oma vägede juurest. Narva lahing peeti 19 november 1700 lumetormis.Tänu lumetormile võitsid sõija Rootslased.Venelased kaotasid koguoma juhtkonna ,suurtükid ja lipud Rootsi omapäi Pärast Narva lahingut puhkas Rootsi armee Ida-Eestis .Talve jooksul täiendati sõjaväge ja peeti väkseid lahinguid venemaaga.1701 läks Rootsi Riiga ,forsseerides Väina jõe ja purustades saksilased Spilve lahingus.Edasi läksid Rootlased August II vägede kannul Kuramaale ning seal Leetu ja Poola.Tagasi Eestisse ei tulnud Rootsi armee enam kunagi.Eesti ja Liivima kaitse oli jäetud nende endi hooleks.Selleks loodi 1701 talupogeadest maamiilits,mis koosnes põhiliselt jalaväest.Rootsi regulaarüksusi täiendati kohapealt eesti talupoegade värbamisega.Rootsi sõjaväkke võeti 15 000 eestlast. Venelased toibusid Narva katastroofist kiiresti.Säilinud väed koondati Pihkvasse Boriss
· 18. august Holstein-Gtlorpi ja Taani vahel Traventhali rahuleping. · Taani lahkus Rootsi vastasest koalitsioonist. · Taanile keeld 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Sõja käik 3 · 30. august 1700 kuulutab Venemaa Rootsile sõja. · Ründas Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. · 23. september asus Venemaa Narvat piirama. · 30. november Narva lahing-Rootsi väed võidukad. Kuramaa vallutamine · Peeter I uuendab liitu August II-ga. · 19. juuli 1701 Spilve lahing Daugava ääres. · Oktoober 1701 Kuramaa Rootsi poolt vllutatud. Sõjakäik Poolasse 1 · Poola aadel lükkas tagasi Karl XII nõudmise valida Poolale uus kuningas. · 23. märts 1702 Rootsi väed Poolasse. · 14. mai Varssavi alustas võitluseta. Sõjakäik Poolasse 2 · 9. juulil Keiszowi lahing. · Poola ja Saksamaa jäid Rootsile alla. · Karl XII nõudis jätkuvalt Poola kuninga August II tagandamist. · Selle vastu Poola aadelkond- sissiaktsioonid Rootsi vägede vastu
sundisid Taani rahu sõlmima. Rootsi väed maabusid oktoobri algul Pärnus. Venemaa kuulutas Rootsile sõja ning vene väed piirasid Narvat. Vene aadliratsavägi rüüstas samal ajal IdaEestit. Narva lahing peeti 19.11.1700 rootslaste ja venelaste vahel; lahing lõppes rootslaste ülekaaluka võiduga. *Omapäi Narva lahingu järel talvitus Rootsi armee IdaEestis. Kuninga peakorteriks oli Laiuse ordulinnus. 1701. marssis Rootsi armee Riia alla ning purustas saksilased Spilve lahingus. Edasi tungiti juba Kuramaale, Leetu ja Poolasse. Eesti ja Liivimaa kaitse oli jäetud nende enda hooleks. 1701. a. Moodustati talupoegadest maamiilits. Põhjasõja vältel võeti Rootsi sõjaväkke ligikaudu 15 000 eestlast. Detsembris 1701 purustasid venelased Rootsi väe Erastvere lahingus. 1702 juulis purustasid venelased Hummuli lahingus Rootsi väe lõplikult. 1703. a. Rajati Venemaa uus pealinn SanktPeterburg. 1704.a. vallutasid Vene väed Tartu ja Narva. 1708. a
Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. Eestlaste arvuks oli siis umbes 150 000 kuni 170 000 inimest. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Põhjasõja lahingud · Pühajõe lahing 26. november 1700, Rootsi kalendri järgi 16. november 1700 · Narva lahing (30. (19.) november 1700, Rootsi kalendri järgi 20. november 1700) · Reinbecki lahing (1700) · Spilve lahing (19. (8.) juuli 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juuli 1701) · Räpina-Lokuta lahing (Rappin) 4. august 1701 · Vastse-Kasaritsa lahing (Neu-Kasseritz) 5. september 1701 · Rõuge lahing (Rauge) (15. september 1701, Rootsi kalendri järgi 5. september 1701) · Erastvere lahing 9. jaanuar 1702 (29. detsember 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsember 1701) · Kliszówi lahing 9. juuli 1702 · Hummuli lahing (29. (18
org/wiki/Pilt:Stora_nordiska_kriget.jpg Pildid Peeter I'esest , 20.10.2012 8. URL= https://www.google.ee/ Pildid , 24.10.2012 9. URL= http://www.ohtuleht.ee/339901 Põhjasõda , 24.10.2012 10. URL= http://www.wikipedia.org/ Pildid, 23.10.2012 LISA 1 Põhjasõja lahingud [10] · Pühajõe lahing 26. november 1700, Rootsi kalendri järgi 16. november 1700 · Narva lahing (30. (19.) november 1700, Rootsi kalendri järgi 20. november 1700) · Reinbecki lahing (1700) · Spilve lahing (19. (8.) juuli 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juuli 1701) · Räpina-Lokuta lahing (Rappin) 4. august 1701 · Vastse-Kasaritsa lahing (Neu-Kasseritz) 5. september 1701 · Rõuge lahing (Rauge) (15. september 1701, Rootsi kalendri järgi 5. september 1701) · Erastvere lahing 9. jaanuar 1702 (29. detsember 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsember 1701) · Kliszówi lahing 9. juuli 1702 · Hummuli lahing (29. (18.) juuli 1702, Rootsi kalendri järgi 19
Louis de Silvestre'i maal.August II, kelle liitlasi Rootsi oli löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid too keeldus. Veebruaris 1701 kohtusid August ja Peeter uuesti, et oma liitu uuendada. Peetril oli tarvis aega oma armee reorganiserimiseks ja relvastamiseks, August vajas tugevat liitlast rootslaste selja taga. Suvel 1701 liikusid Rootsi väed lõunase. 19. (8). juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 tuhat meest) ja Rootsi sõdurid Riia all Daugava ääres Spilve lahingus vastamisi. Saksi ülemjuhataja krahv Adam Heinrich von Steinau laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi jalaväel jõgi ületada ja sillapea moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt. Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu Jelgava), Poolale kuuluva Kuramaa hertsogiriigi pealinna ning vallutasid seejärel oktoobris kogu Kuramaa. [redigeeri] Rootsi sõjakäik Poolasse
vägesid andmast vaatamata sellele, et ta oli Poola kuningaks valitud. Riia piiramine jäi venima. Samal ajal olulised sündmused teistel rinnetel. 1700 suvel asus tegutsema Taani kuningas, kelle vastu suunas Karl XII esimese löögi, sundides Taani koalitsioonist lahkuma. 1700 Narva. Karl XII vastas sõjakäiguga Eesti aladele. 1701 suundus Riia alla. Kõigepealt Taani, siis Venemaa, siis saksilased. Riia alla jõudes purustas Karl saksilaste väed välilahingus – Spilve lahingus, ja suundus seejärel edasi Kuramaale. Kuramaal talvitus, sealt omakorda edasi Poola aladele. Kuigi sõda jätkus pikemat aega, siis tegelikult 1709. aastaks – Poltaava – olid juba nii Ingeri/Eesti/Liiivmaa läinud Vene vägede kontrolli alla, vastu pidasid kolm suuremat linna – Riia, Pärnu, Tallinn. 1710 jõudis järg ka nende kätte. Olulisem kui sõjalised meetmed oli asjaolu, et Riias puhkes katk. 1710 Riia alistus, väidetavalt
annaabi.ee 
