reaalsustaju ja loogikat. Me oleme kohustatud teadma enda kodumaad, teadma Maailma erinevaid osasid ja süsteeme. Siin kohal võiks välja tuua paljusid aspekte, mida üritatakse inimestesse läbi selle süsteemi sisendada, kuid leian et siin tekib kerge vastuolu. Nimelt, meil on antud standardid, kuid me kõik ei ole võimelised informatsiooni ohjata, omandada. Kuna materjali,mida on vaja läbitöödelda on palju, siis valikuliselt hakatakse spikerdama. Igapäevane on koolis spikerdamine ja hinded on sel juhul mitmelmääral ebaobjektiivsed. Teinegi vastuolu hakkab tõusma küsides: Kas informatsioon, mida me oleme kohustatud teadma, on piisavalt selekteeritud tagamaks meile eluküpselisuse. Võttes näiteks geograafia: Maailma kaarti tundmine on valik, sest see tagab paremini Maailma tervikpildi mõistmise, kuid kas on eluliselt vajalik teada kõikide mullasortide koostist või tsüklonite teket. Jah, siin on mingi loogilisuse arendus
See kaitsmine ei seisene ainult selles, et kui keegi hakkab füüsiliselt lapsele haiget tegema, minnakse vahele, vaid kõige rohkem seisneb see just psühholoogilises. Kui laps saab koolis halva hinde ja tuleb koju, saab laps mõnedes perekondades karistuse selle eest, et ta polnud õppinud. Sellisel juhul laps õpib, et kui ta ei saa halbu hindeid, siis ta suudab vältida midagi, mis teda kahjustaks, aga ta ei õpi õppima iseendale. Ta õpib vältima ebamugavusi ehk hakkab valetama, spikerdama ja viilima. Lapselt võetakse tahe õppida, mis on aga suurim kaotus lapsele, aga ka lapsevanemale. Sellisel juhul tulekski last õpetada rääkima mulle, kuidas ta päev möödus ja kas oli halbu hindeid. Kui oli, tuleks teda aitadata. Kasvõi selgitus, mis võib mulle tunduda lihtlabane, võib osutuda lapsele hädavajalikuks. Laps õpid halva hinde korral lahendust otsima. Probleemist aru saada, mitte seda probleemi eemale tõukama. Sama kehtib ka heade hinnete puhul. Ei tohi lapsele anda
näkk, muhk ja püss. Juurde olid tulnud mõned inglise keelest pärit slängisõnad nagu girl- friend ja wife. Kasutuselt olid kadunud sõnad nagu liha, kiisuke, kiisu, mann, tots ja tibu. Maha kirjutama oli mõiste, kus slängi muutumist oli väga vähe näha. Sõnaraamatus leidusid sõnad puksima, spikuma, kopeerima, kribama, maha panema, maha tegema, maha vehkima, maha vixima, spikkima, vikkima, viksima (Loog, 1991: 111). Õpilaste ja korvpallurite slängisõnad olid puksima, spikerdama, kopeerima ja maha tõmbama. Uurimistöö autor arvab, et need sõnad võetakse varsti kasutusele ka igapäevaelus, sest neid kasutatakse ka õpetajate poolt. Kuigi käesoleva töö uurimisala oli väike ja sõnade arv vähene, võib esitatud andmetest siiski järeldada, et suurem osa kunagi kasutusel olnud slängisõnadest on aja jooksul unustatud ning järgmine põlvkond on kasutusele võtnud hoopis teised sõnad. KOKKUVÕTE 18
See kaitsmine ei seisene ainult selles, et kui keegi hakkab füüsiliselt lapsele haiget tegema, minnakse vahele, vaid kõige rohkem seisneb see just psühholoogilises mõjus. Kui laps saab koolis halva hinde ja tuleb koju, saab laps mõnedes perekondades karistuse selle eest, et ta polnud õppinud. Sellisel juhul laps õpib, et kui ta ei saa halbu hindeid, siis ta suudab vältida midagi, mis teda kahjustaks, aga ta ei õpi õppima iseendale. Ta õpib vältima ebamugavusi ehk hakkab valetama, spikerdama ja viilima. Lapselt võetakse tahe õppida, mis on aga suurim kaotus lapsele ja ka lapsevanemale. Minu vanemad õpetasid mind rääkima, kuidas mu päev möödus ja kas oli halbu hindeid. Kui oli, siis püüdsime koos lahendust leida. Selgitus, mis võis mu vanematele tunduda lihtlabane, võis osutuda mulle hädavajalikuks. Õppisin halva hinde korral lahendust otsima. Probleemist aru saama, mitte seda probleemi eemale tõukama. Sama kehtis ka heade hinnete puhul. Ma ei mäleta,
edasi asjale seisu ja on olemas igas lauses (moodustab lause põhisisu). Näide: Mul on igav (seisund). Tüdruk armastab poissi (protsess). Toots spikerdab (tegevus). Modaalne tähendus väljendab seda, kuidas kõnelejat hindab lausega väljendatud tegevust, protsessi, seisundit. Seda väljendatakse tingiva ja kaudse kõneviisiga ning suhtumist ja tõenäosust väljendavate sõnadega. Näide: Toots pidi spikerdama, Tal on vist igav. Tüdruk armastavat poissi. Fraas: Lause koosneb fraasidest st kindlate reeglite alusel moodustunud sõnaühenditest. Fraasidest pannakse kokku lauseid neid nimetatakse lausemoodustajaks. Fraas koosneb põhisõnast ja laiendist või laiendusest. Põhisõna sõnaliik annab fraasile nime. Kokku on fraaside liike viis: 1. Nimisõnadraas (NF) 2. Omadussõnafraas (OF) 3. Kaassõnafraas (KF) 4
annaabi.ee 
