6. Infektsioon e. nakkus. Tõelised patogeenid. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid: Füsioloogilised ja ealised iseärasused (immuunsuse langus), kaasuvad haigused, kahjustavad välisfaktorid (võõrkehad, invasiivsed protseduurid). Nt. hospitaaliinfektsioon. Eksogeenne- haigla keskkonnast (toit,aparatuur), haigla personalilt. Endogeenne- inimese enda mikrofoorast: Primaarne- indigeenne e. residentne mikrofoora Sekundaarne- eksogeenne e.transiitne mikrofoora. 7. Inimese normaalne mikrofoora
soost, järvest. Mõisted: veerežiim - jõe veetaseme ajaline muutus maailmameri – katkematu kihina 71% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa šelf - mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. rannaprotsessid - rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rand - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub rannik - maismaa ja veekogu kokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid rannajoon - maismaa ja vee kokkupuutepiir rannavall - rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannanõlv - randla veealune osa. maasäär - meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne.)
Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. RANNAJOON - maismaa ja vee kokkupuutepiir RAND - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub RANNIK - maismaa ja veekogu kokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid PADUMERI -lauge ranniku osa, mis tõusu ajal jääb vee alla ja mõõna ajal kuivale Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli
- Ca-kanali avanemine transmitterainete vabanemine, signaali ülekanne sensoorsele neuronile Ruumiosa, millest sensoorne üksus infot kogub, nimetatakse retseptoorseks väljaks. Mittespetsiifilised juhteteed edastavad infot, mis pärineb eri tüüpi retseptoritelt. Nad lõppevad ajutüve retikulaarformatsioonis, taalamuse ja ajukoore mittespetsiifilistes piirkondades. Neis kulgevat infot ei ole võimalik tajuda kui mingi kindla kehapiirkonnaga seotut. Spetsiiflised on asenditundlikkuse juhteteed. Sensoorse info karakteristikud: · stiimuli modaalsus määratakse ära retseptori tüübiga · intensiivsus- Intensiivsem stiimul kutsub esile erutuse suuremas arvus retseptorites, AP sagedus tõuseb · lävi väikseim stiimuli energia hulk, mis on võimeline esile kutsuma resteptori ärrituse · lokalisatsioon- eri piirkondadest tulev info hoitakse NS ruumiliselt lahus Somaatiline tundlikkus
29 27 RANNAJOON - maismaa ja veekogu kokkupuutepiir 80 70 60 50 40 30 20 10 0 10 20 30 40 50 60 70 80 RAND - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub laiuskraad RANNIK - maismaa ja veekogukokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid PADUMERI -lauge ranniku osa,m is tõusu ajal jääb vee alla ja mõõna ajal kuivale Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb: a) Lainetuse tugevusest, tuulest b) Kivimite vastupidavusest lainetele c)Maapinna tõusudest ja langustest (tektoonilised liikumised) 17 RANNIKUTÜÜBID a) lauged, lauskrannikud - ülekaalus lainete kuhjav tegevus
Müloniidid on sageli peenelt hajutatud hematiidist roostepunased. Löögimoondel leiab aset momentaalne purustus, mis on tingitud näiteks meteoriitide langemisest, gaasi-, aga ka tuumaplahvatustest (impaktiitne, shokimetamorfism). Saadusteks on sõltuvalt moonde astmest purustusbretchad, osaliselt sulanud klaasja pöhimassiga löögibretchad (zujeviidid ja tagamiidid) vôi isegi täielikult ülessulanud klaasjad kivimid (impaktiidid, impaktsula). Löögimoondega kaasnevad spetsiiflised ülikõrgest rõhust põhjustatud muutused mineraalide haabituses (planaarsete deformatsioonide teke) ning kõrge-rõhuliste polümorfsete erimite (nt. stishoviit, koesiit, impakt-teemant) teke. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_metamorfism.htm#Enamlevinud%20moondekivimite 125. Regionaalne metamorfism regionaalne dünamotermiline metamorfism ja mattumismoone ning mis on nende erinevus. Kus esineb regionaalne dünamotermiline metamorfism?
Keelenäsadel eristatakse seen-,leht-ja vallnäsasid, mis moodustavad maitsmiskarikaid( ühes karikas u 100 rakku) Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel.Seennäsad: arvult mõnisada, keele eesosal, 1-5 maitsekarikat, reageerib magusale, hapule ja soolasele. Lehtnäsad: keelepäral ja külgmistel osadel, reageerib hapule. Vallnäsas on u 200 maitsekarikat, keele tagumisel osal.Maitsesensorid on molekulide suhtes spetsiiflised. Juhul kui saavutatakse sensoripotentsiaal, vallanduvad AP-d, mis levivad mööda maitsemeele sensoritega ühenduses olevaid närvikiude. Keele eesmiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi näonärvi perifeersed jätked, mille rakukehad on geniikuliganglionis, tsentraalsed jätked lõppevad maitsmistuumas, mis asub solitaartrakti e üksikkulgla tuuma ülemises osas. Keele- neelunärv juhib keele tagumise osa maitsetundlikkust, ka siin lõppevad tsentraalsed jätked maitsmistuumas
annaabi.ee 
