asustussüsteemi muutused- väikelinnad vs majandikeskused. Loomade arvu ja loomakasvatussaaduste tootmise dünaamika Eestis. Produktivism ja post-produktivistlik siire. Produktivism- dom poliitika põllumajanduses 1940-80 keskpaigani. Keskseks eesmärgiks oli põllumajandustoodangu suurendamine. See tähendas põllumajandustootmise intensiivistamist ja industrialiseerimist, sh kemikaalide kasutamist, mehhaniseerimist ja farmide spetsialiseerimist. Süsteemi toetati riiklike subsiidiumidega. Post-produktivistlik siire- järk-järguline muutus poliitikas ja tootmise praktikas produktivistlikust säästlikumale põllumajanudsele. Lisandusid mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid. Taime- ja loomakasvatusele spetsialiseerunud piirkonnad Eestis Mahetootmisele enam spetsialiseerunud piirkonnad Eestis TURISM MAAPIIRKONDADES (L7) Vaba aja veetmine maal: tegevused (Butler 1998) vanad ja uued.
Max Weber defineeris kolm põhilist autoriteedi tüüpi: Traditsiooniline põhineb inimese ja positsiooni austamisel Karismaatiline põhineb juhi isikuomadustel Seaduslik tippjuhtkonna autoriteet, mis põhineb kehtestatud reeglitele ja regulatsioonidele Weber püüdis kirjeldada, mida tema tajus organisastiooni mudelina. Ta kasutas oma mudelis kõiki kolme tüüpi autoriteeti , selget hierahiat, töö spetsialiseerimist, rohkelt reegleid ja regulatsioone. Oma mudelit nimetas ta bürokraatlikuks organisatsiooni struktuuriks. Bürokraatiale on iseloomulikud järgmised tunnused. 1. Selge tööjaotus, iga töö on piiritletud ja korduv. 2. Iga juhi suhted teiste juhtidega ja alluvatega on selgelt kindlaks määratud vastavuses ametlikule hierarhiale. 3. Iga töötaja on allutatud poliitikatele, eeskirjadele ja protseduurireeglitele, mis määravad tema käitumise. 4
· tootmisprotsessi mõjutas ka põhikapitali massiline uuendamine; · riigi reguleeriv tegevus. Riik hakkas järjekindlamalt sekkuma majandusellu. Nt. Usa andis laene tööstusettevõtetele, kohe elavnesid ka investeeringud majandusse. · rahvusvaheline majandusintegratsioon, mis on riikide majandusliku suhtlemise vorm suureneva tööjaotuse olukorras. See kujunes pärast Teist maailmasõda ning ajendab spetsialiseerimist ja koopereerimist, samuti tooraineallikate kasutamise ja müügiturgude kooskõlastamist.Tänapäeva majandus on ületanud rahvuslikud piirid ja muutunud internatsionaalseks, suureks probleemiks on turg ja toorained. Viimaseid ühiselt kasutades on kaod väiksemad. Samuti on üheskoos kergem kanda majanduslike tagasilöökide raskust. 6.4. USA majandus F.Roosevelti uus kurss (1933.a.) Roosevelti võimule tulekuga võeti kasutusele rida kriisivastaseid abinõusid
Ühiskondlik tööjaotus võib eeltoodust veelgi sügavam olla. See ei hõlma ainult tootmise lõhenemist üksikuteks harudeks vaid ka tööprotsessi ennast . Spetsialiseerimise vormid: *territoriaalne üh tööjaotuse süvenemine, ku tootmisharude ja kultuuride otstarbekohane paigutus võimaldab suurima efektiga ära kasut kohalikke loodusikke ja maj tingimusi *haruline *majandiline (ettevõttesisene) Majandi spetsialiseerimist võib kindlaks määrata: väärtuselises (rahalises) ja naturaal-esemelises vormis. Rahaliselt saab spetsialiseerumise taset kindlaks teha eri toodanguliikide osakaalu järgi kaubatoodangu kogumahus. Naturaal-esemelised näitajad selgitavad kas realiseeritava või kogutoodangu valmistamiseks kasut. ressursside /sööt, haritav maa, tööjõu) struktuuri, on aga vahel veel olulisemad kui väärtuselised näitajad. Spetsialiseerumist mõjutavad tegurid:
2) tootmismaht; 3) eri tooteliikide valmistamise ulatus; 4) ettevõtte spetsialiseerimisaste; 5) koopereerimine teiste tootjatega. 8.1.6. Spetsialiseerimine ja koopereerimine Tööjaotuse all mõistetakse inimeste (tootmisallüksuste) tegevuse piiritlemist ühise töö protsessis, töökooperatsiooni all aga inimeste (tootmisallüksuste) koostööd ühes või mitmes omavahel seotud tööprotsessis. Tööjaotus eeldab üksiktöötajate (tootmisallüksuste) spetsialiseerimist mingi osatöö (detaili, masinasõlme) sooritamise (valmistamise) protsessis. Seejuures pole spetsialiseerumine võimalik üksiktöötajate (allüksuste) tegevuse kooskõlastuseta ehk töökooperatsioonita. Tootmise paremaks korraldamiseks ja juhtimiseks võib tööstusettevõtte tsehhe ja tootmisjaoskondi spetsialiseerida kolmel viisil tehnoloogilisel, esemelisel ja segapõhimõttel. Vastavalt sellele nimetatakse neid tehnoloogilisteks, esemelisteks ja segatsehhideks või jaoskondadeks
annaabi.ee 
