imetajatel skrootumisse. Kui testised ei jõua skrootumisse (krüptorhism), siis nad ei suuda toota spermatosoide (loom on steriilne) Seemnevääntuubulid - tugevasti väänlevad mittehargnevad torukesed, mis moodustuvad kinnise lingu, mille mõlemad otsad avanevad munandi võrgustikku (rete testis) Kõikide vääntuubulite kogupikkus mõlemas testises on kuldil, pullil kuni 6 km valendikku vooderdab spermatogeenne epiteel, mis sisaldab spermatogeense rea rakuvorme (spermatogoonid, primaarsed ja sekundaarsed spermatotsüüdid, spermatiidid ja spermatosoidid) ning tugirakke e. Sertoli rakke Testise interstitsiaalne kude Interstitsiaalses koes paiknevad testosterooni tootvad rakud - Leydigi e. interstitsiaalsed rakud Munandivõrgustik (rete testis) omavahel seostuvate kanalikeste süsteem, mis paikneb munandi keskseinandis; valendikku vooderdab ühekihiline kuupepiteel, mille rakud omavad valendikupoolsel pinnal mikrohatte
• Algab looteeas, toimub sprematogoonide paljunemine, seejärel seiskub ja taaskäivitub suguküpsuse saabudes. • Häirete puudumisel kestab elu lõpuni • Eelasrakust spermini kestab tsükkel 75-85 päeva. Tekivad pidevalt • Eritingimused o Keha temp. 2-3 kraadi madalam temp. o Eraldatud keha vereringest, sest immuunsüsteemirakud hävitaksid spermatogeense epiteeli (see kehavõõras). Eraldatus tagatakse hematotestikulaarse barjääriga (munanite varustamine toidu ja hapnikuga) • Reguleerivad hormoonid o Lutropiin LH (stimuleerib testosterooni tootmist, mis reguleerib spermatogeneesi) o Follitropiin FSH, reguleerib suguorganite arengut • Häirete põhjused o Nautained-tulemuseks väheliikuvad, vigased spermid
Munandeid katab serooskest, selle all paikneb valkjaskest e albugiinea Munandites toimub spermatogenees ja steroidhormoonide (androgeenide) süntees Munandi parenhüümi moodustavad seemnevääntuubulid, mis on isassugurakkude tekkekohaks Seemnevääntuubuli seina moodustab õhuke sidekoeline proopria ja spermatogeenne epiteel Tuubulitevahelise ruumi täidab interstitsiaalne sidekude, mis paksenedes septideks jagab testise sagarikeks Spermatogeense epiteeli moodustavad isassugurakkude erinevad arenguvormid: Kõige alumises, basaalsemas reas paiknevad alati spermatogoonid – isassugurakkude lähterakud Ümarad tumeda kromatiinirohke tuumaga rakud, mitootilisel jagunemisel tekivad uued spermatogoonid, osa rakke aga muutuvad primaarseteks spermatotsüütideks Primaarsed spermatotsüüdid paiknevad epiteelis spermatogoonide peal 2-3 reas
Spermide viljastumisvõime: naise suguteedes tavaliselt 48, maksimaalselt 72 h. Munaraku viljastumisvõime: tavaliselt 24 h, maks 36-48 h. Viljastumiseks vajalike spermide hulk munaraku läheduses: umbes 103-4. Viljatus inimesel ... võimetus saada järglasi aastase kaaselu korral, juhul kui ei kasutata rasestumisvastaseid vahendeid. Eestis ligikaudu 15% viljatuid kooselu paare. Viljatuse põhjused 1) 40% mehepoolsed põhjused. Nt. spermide täielik puudus, spermatogeense epiteeli rakkude muteerumine. Nt. radioaktiivsele kiirgusele. Nt. põletikud suguteedes. 2) 40% naisepoolsed põhjused. Nt. munarakkude genotüüpide pöördumatu liikumine. Nt. munajuhade kitsenemine, armistumine, umbumine. Nt. spermide hukkumine naise suguteedes: immuunvastus, liighappeline keskkond. 3) 10% bioloogiline sobimatus. Põhjuseks koesobivus, antigeenid. 4) 10% - ? Viljatusravi: 1) Olemasolevate füsioloogiliste funktsioonide stimulatsioon
rakkudes. Aksoneemi süntees algab tsentrioolist ja see on kõik 1 rakk. Tuum kaelaosa (tsentriool) keskosa (mitokondrid) saba lõpuosa Leydigi rakud toodavad testosterooni (seemnetorukeste vahel) Sertoli rakud tugirakud; ümbritsevad küpsevaid sperme; toidavad ja suunavad neid (spermatogeneesi); mööda nende külge toimub kogu spermatogeneesi protsess. Väga harunenud kujuga. Ei jagune, tema tuumas on näha tuumake. Moodustavad vahel tiheliiduseid ja jagavad spermatogeense epiteeli basaalseks (spermatogoonid) ja atluminaalseks osaks (spermatotsüüdid ja spermid). Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid: (Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse.) Toimub munasarjas; meioos peatub I profaasis diakeneesis (enne sündi) ja jätkub puberteedieas. Gonaadi jõudes on ootsüütide arv kõige suurem. · Paljunemine mitootiline; oogoonist saab (primaarne) ootsüüt
spermatogeenne epiteel ehk iduepiteel. Iduepiteeli rakkude vahel paiknevad sertoli rakud. Sertoli rakkudel on sugurakkude arengus toetav ja toitainetega varustamise funktsioon. Vahendavad ka väljaspoolt tulevaid androgeenseid signaale arenevatele seemnerakkudele. Ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Kinnituvad basaalmembraanile, tekitavad vere-testise barjääri. Spermatogeense tsükli staadiumides sekreteerivad Sertoli rakud mitmesuguseid spetsiifilisi valke, nagu ABP (androgeeni siduv valk), tsükliline valk 2, transferriin ja tseruloplasmiid. Seemnetorukeste ümber paiknevad vaherakud, millest tähtsaimad on Leydigi rakud, mille ülesandeks on meessuguhormoonide tootmine (testosteroon ja oksüdotsiin). Leydigi rakud vahendavad endokriinseid signaale. Paiknevad vääniliste seemnetorukeste vahel.
sisenemist, vaikivas olekus G0/G1 faasis olevad prespermatogoonid. Peale sündi prespermatogoonid jätkavad proliferatsiooni ja migreeruvad basaalmembraani juurde, kus muutuvad spermato- goonideks ehk ürgseemnerakkudeks (tüvirakud) Jagunevad 3ks: (Primaatidel on 4 tüüpi spermatogoone:) A1dark spermatogoonid on tüvirakkude reserviks, mis ei jagune, kui spermatogenees on terviklik, kuid prolifereeruvad, kui on toimunud mingil põhjusel munandi kahjustused A2pale spermatogoonid jagunevad iga spermatogeense tsükli jooksul ja annavad aluse kahte tüüpi tütarrakkudele: A2pale rakkudele, iseuuendades populatsiooni ja A3transition vahelmistele spermatogoonidele A3transition rakud jagunevad mitootiliselt andes aluse B- spermatogoonidele B-spermatogoonid on viimased mitootiliselt jagunevad rakud, annavad aluse primaarsetele spermatotsüütidele Paljunemise faasis! Jagunevad nii, et tekib 1 tütarrakk ja teine jääb tüvirakuks 11. Tsütoplasmasillad
annaabi.ee 
