Kuumematest tähtedest alustades on põhiklassid järgmised: · O -- ülikuumad (T > 30 000 K) tähed; spektrijooned väga nõrgad, iseloomulikud on ioniseeritud heeliumi (He+) jooned. · B -- Kuumad (T > 20 000 K) tähed; iseloomulikud on neutraalse heeliumi tugevad jooned. · A -- Vana klassifikatsiooni põhiklass, T = 10 000 K, tugevad vesiniku Balmeri seeria jooned. · F -- T = 8000 K, spektrisse ilmuvad ioniseeritud metallide (kaltsium, magneesium) jooned. · G -- T = 6000 K (Päikese temperatuur), spektrisse ilmuvad neutraalsete metallide jooned. Päike ongi G-klassi täht. · K -- T = 4000 K, ilmuvad esimesed molekulaarribad (titaanoksiid TiO). · M -- T = 3000 K ja vähem. Molekulaarribad domineerivad, pidev spekter on vaevu jälgitav. Iga põhiklass jaguneb kümneks alamklassiks, mida tähistavad araabia numbrid nullist üheksani
väljavooluga. · Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust. 2. Kirjeldage tähespektrite klassifikatsiooni. · O-- ülikuumad (T > 30 000 K) tähed; spektrijooned väga nõrgad, iseloomulikud on ioniseeritud heeliumi (He+) jooned. · B -- Kuumad (T > 20 000 K) tähed; iseloomulikud on neutraalse heeliumi tugevad jooned. · A -- Vana klassifikatsiooni põhiklass, T = 10 000 K, tugevad vesiniku Balmeri seeria jooned. · F -- T = 8000 K, spektrisse ilmuvad ioniseeritud metallide (kaltsium, magneesium) jooned. · G -- T = 6000 K (Päikese temperatuur), spektrisse ilmuvad neutraalsete metallide jooned. Päike ongi G-klassi täht. · K -- T = 4000 K, ilmuvad esimesed molekulaarribad (titaanoksiid TiO). · M -- T = 3000 K ja vähem. Molekulaarribad domineerivad, pidev spekter on vaevu jälgitav. Tähtede füüsika 1. Mis on Hertzsprung-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada?
(tüüpilised) iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud. Emotsionaalsel seisundil, vaatamata selle subjektiivsusele, on alati oma kindel põhjus ja tüüpiline avaldumine käitumises, mis muuseas teeb võimalikuks nende diagnoosimise ja avastamise objektiivsete meetoditega. Lisaks suhteliselt kindlapiirilistele emotsionaalsetele seisunditele kuuluvad tundmuste spektrisse veel Nn kõrgemad tundmused, Empaatia, Alaväärsuskompleks. (Bachmann ja Maruste, 2003: 223) 2.1 Meeleolu Meeleolu on isiksuse üldine emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele. See mõjub märkamatult ja tema konkreetset põhjust pole alati võimalik leida. Siiski võib esile tuua teatud tüüpilisi põhjusi, nagu inimese füüsiline seisund, mis omakorda sõltub tervisest, toidust,
· Afekt (lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon) Afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge mahalaadimise tegevuses. Afekt on emotsionaalne puhang, mida iseloomustavad järgmised tunnused: 1) võimukus 2) tormilisus 3)ootamatus ja lühiajalisus · Kirg (tugev, püsiv, sügav tundmus , mis haarab kogu inimese, allutab endale tema mõtete ja tegevuse põhisuunduse) Tundmuste spektrisse kuuluvad veel: - Nn kõrgemad tundmused, - Empaatia - Alaväärsuskompleks. Emotsioonide väljendumine füüsises Pulsisagedus, pupillide laienemine, lihaspinge , reaktsiooniaeg jne. Kõrgemad tundmused 1) Kõlbelised tundmused (tekivad inimestevahelises suhtlemises) 2) Intellektuaalsed tundmused(seotud inimese vaimse tegevusega) 3) Esteetilised tundmused (seotud ilu ja harmoonia tunnetamisega) Tähelepanu ja tähelepanelikkus
Afekt (lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon) Afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge mahalaadimise tegevuses. Afekt on emotsionaalne puhang, mida iseloomustavad järgmised tunnused: 1) võimukus 2) tormilisus 3)ootamatus ja lühiajalisus Kirg (tugev, püsiv, sügav tundmus , mis haarab kogu inimese, allutab endale tema mõtete ja tegevuse põhisuunduse) Tundmuste spektrisse kuuluvad veel: - Nn kõrgemad tundmused, - Empaatia - Alaväärsuskompleks. Emotsioonide väljendumine füüsises Pulsisagedus, pupillide laienemine, lihaspinge , reaktsiooniaeg jne. Kõrgemad tundmused 1) Kõlbelised tundmused (tekivad inimestevahelises suhtlemises) 2) Intellektuaalsed tundmused(seotud inimese vaimse tegevusega) 3) Esteetilised tundmused (seotud ilu ja harmoonia tunnetamisega) 38
helid ja mürad muudetakse sisekõrvas mehaanilisteks võngeteks vastavalt heli kõrgusele, tugevusele, kestusele. Häälikuformantide äratundmine on aju funktsioon. Nimetatakse seda foneemikuulmiseks, s.o. võimeks kuulmise teel ära tunda ja eristada kõnehäälikuid ja nendest moodustatud kõnesegmente. Foneemikuulmine kujuneb füüsikalise kuulmise pinnal ja kujutab endast inimaju võimet ära tunda korduvaid signaale, antud juhul kõnehäälikute spektrisse kuuluvaid formante. Seega kujuneb foneemikuulmine alati sõltuvalt konkreetsest kõnekeskkonnast. Kõnetaju sensoorne tasand jaotub vähemalt kaheks: 1. tajutava kõne liithelide mehaaniline jaotamine üksikuteks tunnusteks ning kodeerimine närviimpulssideks (perifeerias); 2. häälikute fonoloogiliste tunnuste äratundmine ning säilitamine operatiivmälus (kesknärvisüsteemis).
annaabi.ee 
