Keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid. See sarnaneb päikesesüsteemiga. 5. Kirjeldada erinevat tüüpi valgusallikaid. 6. Milline spekter on pidevspekter ja millistel tingimustel ta tekib? Pidevspekteris on kujutatud kõik lainepikkused. Tekib kui on kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad gaasid. 7. Milline spekter on ribaspekter ja millistel tingimustel ta tekib? Ribaspekter on spektririba, mis koosneb üksikutest tumedate vahemikega eraldatud ribadest. Tekivad üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulidest. 8. Milline spekter on joon spekter ja millistel tingimustel ta tekib? Joonspekter on spektririba, milles on eristatavad erineva sagedusega valguse jooned. Tekib gaasilise ainete madalal rõhul 9. Milline spekter on neeldumisspekter ja millistel tingimustel ta tekib? 10. Mis on spektraalanlüüs ja milleks teda kasutatakse?
Pidevspektri saamiseks tuleb keha kuumutada kõrge temperatuurini(Päike, hõõglamp)(NT: vikerkaar) Joonspekter- erineva heledusega värvilistest joontest koosnev spekter, mille jooned on eraldatud laiade tumedate ribadega. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises, klaasilises ja automoorses olekus. Iga keemilise elemendi isoleeritud aatomid kiirgavad rangelt kindlaid lainepikkusi.(NT: Na- l on silmapaistev kollane joon spektris) Ribaspekter- spektririba,mis koosneb üksikutest tumedate vahemikega eraldatud ribadest.Iga riba kujutab endast suure arvu üksteisele väga lähedal asuvate joonte kogumit.Tekivad üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulidest. Saab gaaslahendusega. Neeldumisspekter- Näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine(keskkond) neeldab. (tekib,sest külm gaas neelab kõige intensiivsemalt just selliste sagedustega valgust,mida ta tugevasti kuumutatud olekus kiirgab)
Laserprinterid Laserplaat ehk kompaktketas, heli- ja videosalvestus Optilises kaablis info edastamine (kaabeltv, e-mail jne) Meditsiinis, diagnostikas ja kirurgias eriti Laserspektroskoopia Materjalide töötlemine tehnoloogias Keemias reaktsioonide mõjutamine Bioloogilised peenoperatsioonid Fotoonika Laserid suudavad genereerida koherentset valgust erinevatel lainepikkustel, mis langevad laia vahemikku kaugest ultravalgusest üle nähtava spektririba kauge infravalguseni. On ka lasereid, mis suudavad lainepikkust kitsamas vahemikus sujuvalt muuta. See on eriline voorus teadusuuringuis. Laseritega toodetele või pakenditele info kandmise eeliseid: see ei kulu maha, ei muutu häguseks. Hambakivi eemaldamise puhul toob laseri kasutamise eelised välja unikaalne tagasiside mehhanism, mille abil saab raskesti ligipääsetavates kohtades, ilma otsest silma kontrolli omamata, eemaldada kogu igeme all paikneva hambakivi. Samal ajal muudetakse
murenema ● Mastikskitt. See kitt kattub kuivamisel kilega, kuid jääb ise seejuures elastseks materjaliks. Tapeet on üks levinum seinakattematerjal. Seda liimitakse seinale kliistri või sünteetilise tapeediliimiga. Tapeedi alusmaterjaliks on enamasti paber, mille ühele poolele trükitakse muster Värviõpetus Valgus, läbides prisma, moodustab spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse VÄRVIRING- mis on lihtsaim värvide ja värvuste liigitamise ja korrastamise viis. Värviringis on kolm põhivärvi ehk PRIMAARVÄRVI- KOLLANE, PUNANE,SININE Värviring Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse segu- ehk kõrval- ehk sekundaarvärvid punane + kollane = oranz punane + sinine = violett kollane+ sinine = roheline Värvi põhikarakteristikud Värvitoon (värvus)- Ideaaliks spektrivärvid Küllastus, kromaatilisus Kromaatilised ehk
omane värvitoon. Blondid juuksed sisaldavad vähem eumelaniini ja rohkem pheomelaniini – tumedad juuksed seevastu rohkem eumelaniini ja vähem pheomelaniini. Kõik vahepealsed toonid tulenevad erinevatest variatsioonidest kahe melaniini segunemisel. Värviring Valgus moodustab prismat läbides spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus ühe tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse värviring. Värviringis on ühel pool ülekaalus sinised ja tema lähitoonid – teisel pool oranž ja tema lähitoonid. Sinine assotsieerub külma merega, oranž kõrvetava päikesega – siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks toonideks. Kõige soojemaks loetakse oranžikaskollast, kõige külmemaks lillakassinist. Värviringis on kolm põhivärvi ehk primaarvärvi: KOLLANE, PUNANE, SININE.
tekibki harmoonia. Näiteks kui daam on üleni sinisesse rõivastatud või ruum on üleni sinine siis silmal on selline omadus, et ta leiab sellele värvile kõrvale oranzi ja tekibki harmoonia. Värviteaduses nimetatakse seda suksessiivkontrast. Värviring Valgus, läbides prisma, moodustab spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse VÄRVIRING. Värviring on lihtsaim värvide ja värvuste liigitamise ja korrastamise viis. Värviringis on kolm põhivärvi ehk PRIMAARVÄRVI. Need on KOLLANE, PUNANE,SININE 14 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse segu- ehk kõrval- ehk SEKUNDAARVÄRVID Punane + kollane = oranz Kollane+ sinine = roheline Punane + sinine = violett
karakteristikuks on mõõtmiseks kasutatava kiirguse lainepikkuste intervall (riba laius) ja absorbtsiooni mõõtmise lineaarne piirkond (ulatus). Ained, mille neeldumismaksimum(id) on nähtava valguse piirkonnas, st 400800 nm, näivad silmale värvilised ja absorptsiooni mõõtmiseks selliste ainete lahustes võib kasutada lihtsaid spektrofotomeetreid, mida nimetatakse kolorimeetriteks (color värvus). Neis seadmetes eraldatakse mõõtmiseks kasutatav spektririba valgusallikast lähtuvast kiirgusest filtrite abil. Proovi läbiva valguse detektorina kasutatakse fotoelementi, milline genereerib elektrivoolu, mis on proportsionaalne talle langeva valguse intensiivsusega. Voolutugevust mdetakse galvanomeetriga, mis on logaritmiliselt kaliibritud absorbtsiooni (optilise tiheduse) ühikutes. Täiuslikumad spektrofotomeetrid võimaldavad töötada elektromagnetkiirguse spektri
annaabi.ee 
