rasterandmestikuks . 10. NDVI tüüpi vegetatsiooniindeksid. Spektraalse info põhjal taimkatee iseloomustamiseks tuletatavad tunnused Simple ratio-lihtne suhteindeks Rsrs- taandatud suhte indeks Klassikalised "tuttmütsiindeksid"-heledus, rohelisus, märgus 11. NDVI indeksit mõõdetakse punases ja rohelises spektripiirkonnas, kus eristuvad roheline taimestik ja muld (paranda, selgita, pea õigeks). Mõõdetakse punasel ja lähiinfrapunasel spektripiirkonnal 12. Mis on AERONET, mille üks mõõtepunkt on Tõraveres? Aeronet on päikses fotomeetrid, mis Mõõdab päikses otsest kiirgust absoluutühikutes ja taeva heledust päiksese almuknaraadil ning vertikaalil 13
kui nad asuksid meist 10 pc (parseki) kaugusel. Parsek on kõige suurem pikkusühik, millega iseloomustatakse tähtede kaugusi. 1 pc = 3,6 ly 3. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on tähe suuruste erinevused (vahed) tähe poolt kiiratud erinevates spektripiirkondades. Eristatakse kolme spektripiirkonda: U ultravioletse kiirguse piirkond; B sinine piirkond; V valge piirkond. Värvusindeksid sõltuvad sellest, milleses spektripiirkonnas on tähelt tulnud (kiirgunud) valgus kõige intensiivsem. Veega tähe värvusindeks on 0. Punasemad tähed kui Veega on positiivsete värvusindeksitega. Sinisemad ja valgemad tähed kui Veega on negatiivsete värvusindeksitega. 4. Kuidas leida tähe ruumkiirust? Ruumkiirus on tähe tegelik liikumise kiirus maailmaruumis. Seda saab leida tähe kauguse ja meie vaatesuunalise kiirguse kaudu. Seda nimetatakse Doppleri efektiks: Kui täht liigub meie
Aktiivseid galaktikaid eristab normaalsest tuuma sinakas värvus ja heledate emissioonijoonte spekter. Tuum erakordselt hele. Peaaegu iga galaktika sisaldab tsentris musta auku. Paljudel galaktikatel on vaikses olekus ehk sinna ei lange peaaegu mingit ainet. Sellisel juhul loetakse galaktika mitteaktiivseks. Kui aga toimub aine langemine musta auku, siis vabaneb selle käigus suur kogus energiat, mida on võimalik vaadelda kas siis röntgen, ultraviolet või raadio spektripiirkonnas. Niisuguseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks galaktikateks. 28. Mis on kvasarid? On väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. On äärmiselt eredad. Kvasarid on kokkusurutud ala massiivse galaktika keskmes, mis ümbritseb spetsiaalselt must auku. 29. Selgitage mõistet "Universumi kärgstruktuur". Universumi kärgstruktuur- nim. ruumilist jaotust, kus tihedalt täidetud ainega täidetud kihid ümbritsevad tühje alasid
Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas. Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem infrapunane (8-14 µm mõõdetakse peamiselt objekti enese poolt kiiratavat energiat, mitte enam seda, mida objekt peegeldab või hajutab)! Need piirkonnad, millistes puuduvad atmosfääri koostisosades olulised neeldumispiirkonnad. Lisaks kiirguse neeldumisele mõjutab atmosfääri läbipaistvust ka kiirguse hajumine (Rayleigh
(polükristalliline alumiinium - alumiiniumoksiidi spetsiifiline konfiguratsioon) torus, mis on täidetud ksenooniga ja mis lisaks elavhõbedale sisaldab ka metallilist naatriumi. Klaasi ega kvartsi ei saa seda tüüpi lambi juures kasutada, kuna lambi seina temperatuur tõuseb väga kõrgele (kuni 1300 ºC) ja ka seetõttu, et Na reageerib keemiliselt nii klaasi kui kvartsiga. Ergastatud Na elektron kiirgab üleminekul 3p orbitaalilt 3s orbitaalile kollakat valgust üsna kitsas spektripiirkonnas, mistõttu nende lampide efektiivsus on väga kõrge (90-150 lm/W). Leidub veel ka madalrõhunaatriumlampe, mis erinevalt eelnenud gaasilahenduslampidest ei sisalda elavhõbedat. Madalrõhulambis on Na-kindel klaas täidetud Na ja neoon-argooni gaaside seguga. Lambi sisepind on kaetud tina või indiumi oksiidi kihiga, mis laseb läbi valgust, kuid ei lase läbi infrapunast kiirgust. Na-lamp kiirgab peaaegu monokromaatset kiirgust lainepikkustel 589.0 nm ja 589.6 nm
Linnu lennates on ülespoole liikumise kiirendus niisama suur kui raskuskiirendus, kuid sellega vastassuunaline, nii et mõlemad kompenseeruvad ja lind lendab konstantsel kõrgusel. Kuidas näevad välja elusaine-valkude (koosnevad 20 aminohappest) ja DNA (koosnevad 4 nukleotiidist) spektrid? Mõlemad neelavad ja kiirgavad põhiliselt nähtamatus UV piirkonnas. Spektrid on tavaliselt laiad. Aga on ka erandeid, nt joonisel näidatud GFP valgumolekul, mille neeldumisspekter asub nähtavas spektripiirkonnas Molekuli suurus on 10-8- 10-7cm ehk 10-10- 10-11m.Tunneliefekt: e võib teatud tõenäosusega läbida madala ja kitsa potents.barjääri. Orbitaalide kattumisel ( lainefunktsioonid) ja liituvad ehk interfereeruvad. Selle liitumise tulemusena moodustuvad molekulaarsed orbitaalid (MO) hõlmavad kogu molekul, mitte ainult konkreetset aatomit. Miks heelium molekule ei moodusta? Kõik elektronid on paardunud spinnidega, intergaas.
Wieni järgi): temperatuuri tõustes nihkub kiirgusspektri maksimum lühemate lainepikkuste poole. Kehtib seos: mT = b = const, kus m on kiirgusspektri maksimumile vastav lainepikkus ja T kiirgava keha temperatuur. 99 11.6.2. Luminestsents Lisaks soojuskiirgusele on ka teisi elektromagnetilisi kiirgusi, st selliseid kiirgusi, mille tekkemehhanism on teistsugune kui soojuskiirgusel. Samas spektripiirkonnas kui soojuskiirgus, esineb ka kiirgus, mis pole tingitud keha kõrgest temperatuurist. Seda kiirgust nimetatakse luminestsentsiks. Näiteks teleri ekraanil tekkiv valgus on just luminestsents. Kuna nähtav luminestsents esineb palju madalamatel temperatuuridel kui nähtav soojuskiirgus, siis nimetatakse luminestsentsi hellitlevalt ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral toimub kiirgus ikka elektronide üleminekutel suurema energiaga olekust madalama energiaga olekusse
annaabi.ee 
