alluks paavstile -tal oli tunduvalt suurem võim kui eelmistel -Rajas Riia linna 1201 -Kaasas võitlusesse eestiga kristlike rahvaid (rootsi, taani)- taanlased - vallutasid harju+viru+tallinn pk) Rootslad - tahtsid saaremaad, aga visati välja eestlastel "toeks" venemaa (väga toeks ei olnud, hilines madisepäeva lahingusse) -vallutatud alade säilitamiseks lõi ta Kristuse Sõdijateenistuse Vendade ordu e. Mõõgavendade ordu (spartaliku elukorraldus + usuline motiveeritus + distsipliin =ristisõdijate tuumik) kah 1201 -M.V.O kuulus küll piiskopile, aga oli nii iseseisev, et kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurentsiks (1236 Liivi ordu M.V.O. asemele) Liivlaste ja latgalite alistumine -Igal kevadel tuli Liivimaale uus laevatäis ristisõdijaid (kes osalesid M.V.O juhtimisel sõdades) + S'lased võitsid enda poole liivlaste vanema Kaupo (ehk osa liivlasi)
Mina valisin enda teemaks spartaliku kasvatuse ja haridussüsteemi, kuna minu jaoks on antiikaeg alati kõige suuremat huvi pakkunud. On ju öeldud, et Kreeka on meie tsivilisatsiooni häll ning selle tundmine annab parema mõistmise tänapäevast. Pearõhk minu referaadis on militaarsuse esinemisel spartalikus elus. Nimelt on just see see miski, mis neid kõige paremini määratleda laseb. Samuti räägivad paljud olemasolevad allikad just spartalaste sõjaväelisusest. Kuna aga allikad võivad olla vahel ka eksitavad, siis üritan mina leida põhjuseid sellise elukorralduse jaoks ja näidata, ehk ei olnudki kõik nii hull, kui mõned välja lasevad paista. Et paremini mõista spartalasi, tuleb vaadata, kus nad elasid ja millised tingimused valitsesid nende kodukohas. Sparta asus Kreekas täpsemalt Peloponnesose poolsaarel, Lakoonika maakonnas. Sealt on tulnud ka väljend ,,lakooniline kõneviis", mis spartalasi iseloomustas ja mille pärast nad ka terves anti...
sõda Rootsiga. *MIKS LANGETATI OTSUS ROOTSILE? -1) Rootsi riigi rahaline seis oli väga vilets ja naaberriigid seda teadsid. 2) 1697. Aastal suri ootamatult Rootsi kuningas XI ja tema järglaseks sai Karl XII, keda rootslased austavad ja tema viib Rootsi hiilguse languseni. Oli 17 aastane, kui ta troonile sai ning Vene ja Poola arvasid, et selle noore kuningaga saab kergelt hakkama, kuid nad eksisid, sest Karl XII oli saanud spartaliku kasvatuse ja hea hariduse. Karl XII viga oli aga see, et ta ei osanud kaugemat perspektiivi näha. Karl XII oli hea taktik, aga halb strateeg. 3) 1695-1697 tabas Rootsi riiki k.a Eestit suur näljahäda. See on olnud ka Eesti ajal suurim näljahäda ja see tekkkis, sest nel aastatel olid suved väga jahedad ning vihmased, mis tõi kaasa viljavaesuse. Eesti alal suri u. 75 000 inimest. See ilmselt nõrgendas ka Rootsi seisundit. 4) Reduktsioon oli häälestanud Balti-Sakslased Rootsi vastu
söömise üle ning kinnismõttega kartuses kaalus juurde võtta. 90% kannatajatest on (noored) naised (12). Anorektikud on selgelt moonutatud tajuga, kuna nende tunnetus on keskendunud isule, näljale või täiskõhule. Nad usuvad, et ta on paksud isegi siis, kui on tegelikult väga kõhnad (kehakuju moondumine) ning üritavad seetõttu oma keha kuju ja/või kaalukaotust laiade riietega varjata. Sageli paistavad anorektikud silma puhtustarmastava ja spartaliku elustiiliga ning täieliku haiguse eitamisega (12). Tüüpilisemad haiguse tunnused on toidust ja söömisest keeldumine teiste juuresolekul, toidu peitmine, kalorite lugemine jne. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde ning menstruaaltsükli või suguelundite arengu probleeme (1: 40). 4.4 Buliimia Bulimia on söömishäiretest kõige suurema ulatusega. Tavaliselt buliimik enne, kui hakkab
põhimõttest mööda vaatamises, Calvini arvates loevad inimese õigeksmõistmisel ka tema usukuulekuse viljad. Saksa sotsioloogi Max Weberi järgi sai kapitalism alguse protestantlikust usust. Calvin uskus, et inimese jõukus pole kurjast, kui seda vaestega jagada, nõnda on suurem võimalus õndsaks saada. Kalvinism levib Madalmaadesse, aga ka Sotimaale, kus tegutseb reformaatorina John Knox, sealt saab alguse briti puritaanlik liikumine, mis rõhutab oma spartaliku askeetlikkusega patuvaba puhast elu. Perioodi Euroopa ajaloos aastast 1555 kuni Vestfaali rahuni 1648. aastal nimetatakse konfessionaalseks ajastuks. Protestantlus oma paljude harudega ning teisalt ka katoliiklus tingisid olukorra, kus kõige olulisemat rolli mängis inimeste erinev usutunnistus. See on sõjaliselt väga aktiivne periood, 17. sajandit nimetakse sõduri sajandiks. Vastuolud luterluse, kalvinismi ja katoliikluse vahel viisid korduvate konfliktideni, suurim heitlus oli
tulnud Athose juurde nõu pidama: see osutas mingitele tõsistele asjaoludele. Härra de Treville oli lasknud neile teatada, et Tema Majesteedil on kindel nõu alustada sõjakäiku esimesel mail ja et nad peavad otsekohe oma ratsavarustuse korda seadma. Neli filosoofi silmitsesid üksteist täiesti jahmunult: härra de Treville ei naljatanud kunagi distsipliiniküsi-mustega. «Kui palju läheb teie arvates varustus maksma?» «Ei tasu rääkidagi,» ütles Aramis, «tegime just oma arvestused spartaliku ihnsusega -- igaühel meist on vaja tuhat viissada liivrit.» «Neli korda tuhat viissada teeb kuus tuhat, ütleme kümme tuhat liivrit,» lausus Athos. 328 «Mina arvan, et tuhat liivrit igaühele,» ütles d'Artagnan. «Ma ei räägi küll nagu spartalane, vaid nagu asjaajaja advokaat...» Sõna «advokaat» äratas Porthose. . «Oot-oot, mul tuli idee!» ütles ta. «See on juba midagi, minul ei ole idee varjugi,» ütles Athos külmalt. «Mis puutub
annaabi.ee 
