Arnold Ebrok, kes seadis oma põhieesmärgiks veespordialade (sh. ka sõudmise) taastamise. Kuna sõudmist populariseeriti koolinoorte seas, õnnestus ala juurde meelitada palju andekaid noori, kes hiljem mängisid suurt rolli sõudespordi edasises arengus. Üheks neist oli Mihkel Leppik, kes alustas treeninguid VKSÜ Spartak treeninggrupis treenerite A.Ebroki ja Erich Wilhelm Seileri juhendamisel. Juba 1951 aastal alustas M.Leppik iseseisvat treeneritööd. Seoses Spartaki baasi üleandmisega Pärnu Kalevile jäid sõudjad ilma klubiruumidest. 1952 aastal leidis Leppik sobiva asukoha Pärnu jõe paremal kaldal - praeguse SK Pärnu baasi kõrval, kuhu asus kohe ka sõudebaasi rajama. 1958 anti Spartaki baas järjekordselt Pärnu Kalevile. 1959 - 1960 oli M.Leppik sundkorras Pärnu Kalevi liige, ehitades samal ajal juba uut Dünamo sõdebaasi, milles SK Pärnu ka praegu tegutseb. 1991 aastal varises Dünamo süsteem kokku ja loodi Sõudeklubi Pärnu. Tegevus:
kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus! Riigivanem Konstantin Päts kinkis Palusalule Pillapalu asunduses Harjumaal maakoha "Kungla nr. A-94" suurusega 42,312 ha. 22. detsembril 1936 abiellus K.Palusalu Tallinna Kaarli kirikus Ellen Saidlaga. EDASPIDI 1941. aastal Palusalu mobiliseeriti Punaarmeesse. Palusalu töötas treeneri ja ehitustöölisena. 1948 Eesti spordiühingutevahelisel turniiril "Spartaki" eest. 1966 sai Palusalu vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks. MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE Alates 1988 korraldatakse Tallinnas temanimelisi rahvusvahelisi maadlusvõistlusi. Aastal 1989 sai Kristjan Palusalu nime Eesti Riikliku Merelaevanduse suurim laev (Kristjan Palusalu). 10. märtsil 2009 avati Tallinnas Kristjan Palusalu mälestussammas. ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Palusalu http://www.palusalu.ee/?pg=9
ee/helid/ajalugu . Edaspidi ü 1941.mobiliseeriti ü 1966 SAI palusalu PALUSALU Punaarmeesse. VABARIIKLIKU ü Palusalu töötas KATEGOORIA treeneri ja MAADLUSKOHTUNI KUKS ehitustöölisena. ü Kahekordne ü 1948 Eesti olümpiavõitja suri spordiühingutevahe 79 aasta vanuses lisel turniiril 1987. aasta suvel "Spartaki" eest. Tallinnas(ta oli 79- aastane) Lisainfo o Pärast Eesti Vabariigi taastamist (1991), valiti Kristjan Palusalu Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks. o Alates aastast 1988 toimuvad Tallinnas rahvusvahelised Kristjan Palusalu mälestusvõistlused Kreeka-Rooma maadluses. o Aastal 1989 sai Kristjan Palusalu nime Eesti Riikliku Merelaevanduse suurim laev (Kristjan Palusalu). o 10
vastu vaid põgenes samal sügisel üle rindejoone Soome. 1942 saabus ta tagasi Eestisse. Saavutused... Olümpiamäng ud: Kuld(1936) Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld(1936) Vabamaadluse raskekaal Euro o pa me is trivõ is tlus e d: Kuld1937 Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kellena töötas? Hiljem töötas Palusalu töötas treeneri ja ehitustöölisena. Pärast sõda võistles ta veel paar korda, näiteks 1948 Eesti spordiühingutevahelisel turniiril "Spartaki" eest. Kas sai kohtunikuks? Alates 1962, mil Martin Kleini medalivõidust Stockholmis möödus 50 aastat, peeti Tarvastus Martin Kleini mälestusvõistlusi, mille alaline peakohtunik oli Kristjan Palusalu. 1966 sai Palusalu vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks. Mälestuse jäädvustamine Alates 1988 korraldatakse Tallinnas temanimelisi rahvusvahelisi maadlusvõistlusi. Aastal 1989 sai Kristjan Palusalu nime Eesti Riikliku
praeguse punktitabeli järgi 6111 punkti. Meistersportlane aga olnuks ta hilisemat kümnevõistluse punktitabelit ja klassifikatsiooninõudeid rakendades juba 18-aastaselt. Uzgorodis 1959. a. Saavutatud Eesti noorterekord 6306 punkti võrdub kuuekümnendate aastate keskel maksma hakanud hindamis- skaala järgi 6817 punktiga. Aunal jätkus ülevoolavat energiat ja vaimustust kehaliseks rassimiseks. Kergejõustiku kõrval harrastas ta veel püsivamalt võrkpalli, milles kuulus ka '' Spartaki '' vabariikliku koondisesse. Energia- küllusest räägib seegi, et samal ajal õppis noor spordimees muusikakoolis, abistas ema viieliikmelise pere ülalpidamisel, kuna isa oli surnud kui kõige vanem vend, Rein oli saanud kümneseks. Koolivahe- aegadel käis noormees ikka leiba teenimas: algul ema töökohas taksopargis, hiljem paemurrus, kus neli tundi tõstis kivilahmakaid. Pärast seda rassis muidugi veel staadionil või palliplatsil.
Moodustati ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee. Eesti liikmeksolek ROKis katkes de facto. De jure pole Eesti ROK-i nimekirjast kunagi kaotatud olnud. Ilmumise lõpetas "Eesti Spordi Leht", mille asemel alustas ilmumist ajakiri "Kehakultuur". Lõppes ka teiste perioodiliste spordiväljaannete ja "Eesti Kehakultuuri Aastaraamatu" ilmumine. Asuti looma kehakultuurikollektiive. Asutati ÜKSÜ "Dünamo" Eesti Vabariiklik Nõukogu 1941 Asutati VKSÜ "Spartaki" Eesti Vabariiklik Nõukogu. 7. juulil Saksa väed ületasid Eesti piiri ja algas Saksa okupatsioon. Spordielu seati juhtima Eesti Omavalitsuse Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiamet 1942 Nõukogude armeest demobiliseeriti grupp sportlasi ja saadeti õppima Moskva Kehakultuuri-instituuti ja nendest said esimesed sõjajärgsed sporditöötajad Eestis. Moskvas taastati Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee 1943 Taastati Eesti Spordi Keskliit. Esimese eestlasena hakkas NSV Liidu teenelise
Ta saadeti Kotlasesse. Peale paljude eestlasstega koos põgenemiskatset määrati esialgu surmanuhtlus, mis asendati Karjala rindele saatmisega. Pool tundi peale rindele jõudmist põgenes ta üle rindejoone Soome, kus Heikki Savolainen tundis ta ära. Selletõttu veetis lühikest aega pärast sõda 1945. aastal vangilaagris. Palusalu töötas treeneri ja ehitustöölisena. Pärast sõda võistles ta veel paar korda, näiteks 1948 Eesti spordiühingutevahelisel turniiril "Spartaki" eest. Alates 1962, mil Martin Kleini medalivõidust Stockholmis möödus 50 aastat, peeti Tarvastus Martin Kleini mälestusvõistlusi, mille alaline peakohtunik oli Kristjan Palusalu. 1966 sai Palusalu vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks. Palusalu mälestuse jäädvustamine Alates 1988 korraldatakse Tallinnas temanimelisi rahvusvahelisi maadlusvõistlusi. Aastal 1989 sai Kristjan Palusalu nime Eesti Riikliku Merelaevanduse suurim laev. 10
Alles Loori taandumisel selgus paljudele, kuivõrd fantastiliselt hea mängijaga oli tegemist ja et sellise tasemega esimese tempo ründaja asendamine käib enamusele üle jõu. Viljar Loori kannul jõudis N. Liidu koondisesse ka Jaanus Lillepuu, kes püsis seal pikki aastaid. Tiitlivõistlustele pääses ta paraku vaid korra, tulles 1987 Gentis Euroopa meistriks. Tituleerituim Eesti naisvõrkpallur on Anu Karavajeva. Õpinguaastail Leningradi "Spartaki" koosseisus mängides saavutas ta 1982. aastal koos naiskonnakaaslastega Euroopa Karikavõistluste II koha. Aasta varem võeti hõbe N. Liidu meistrivõistlustelt. Aastatel 1978-1979 võitsid Neevalinna näitsikud Anu kaasabil Punaimpeeriumi võrkpallikarika. Uue iseseisvusaja alguse olulisemaks saavutuseks tuleks pidada Eesti meeskonna kolmandat kohta tugevakoosseisulisel Spring Cupi turniiril 1993 Türgis, kus alistati teiste hulgas neli Euroopa esikümne meeskonda. Aasta varem oli Eesti
Kasvab Kaitseliit Vabatahtlikud (kooliõpilased) 23.12.1918 sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner Abi tuleb ka välisriikidelt suurbritannia toob relvi suurbritannia laevastik võtab kontrolli Soome lahe üle Soome (3700 meest), Rootsi, Taani vabatahtlikud Soomes lubatakse vabatahtlike kogunemist, riik ise ei saatnud neid Rootsi üksus üsna kesine Briti laevastik detsembrist Soome lahes Britid võtavad kinni ja annavad üle Spartaki ja Avtroili(Vambola ja Lennuk) Admiral Pitka organiseerib soomusronge Vastupealetung alates 07.01.1919 Veebruari keskpaigaks on Eesti enamlastest vaba enamlased otsapidi Võrus, aga surutakse nad eemale enamlased ei saavuta edu Toime on pandud mitmed veretööd, mh Tartus (19 inimest) piki raudteed rünnakud Narva suunas soomusrongide toel vallutatakse tagasi Tartu partisanide salk Puurmani mõisas kasvab vastaselt ei tohi survet maha võtta
annaabi.ee 
