Sisukord 1.SISSEJUHATUS...........................................................................................................................2 2.GEORG OTS SPA HOTEL...........................................................................................................3 3.ARENSBURG BOUTIQUE HOTEL & SPA................................................................................3 4.KOKKUVÕTE..............................................................................................................................5 1. SISSEJUHATUS Töö tegemiseks käidi kahes erinevas Saaremaa hotellis: Georg Ots Spa Hotel ja Arensburg Boutique Hotel & Spa. Eelnevalt võrreldi nende kodulehekülgi ning valmistati ette küsimused õpikäigule minemiseks. Järgnevalt hinnati ja võrreldi kõike, mida oli näha ja tunda. Töö lõpus leitakse kõige sümpaatsem teenus ja ettevõte. ...
KOLME ÖKO-SPAA VÕRDLUS Kateriina Ehapalu Pärnu 2013 Sissejuhatus ja esitluse eesmärk Ökospaad kui populaarsust koguv spaa liik Eesmärgiks võrrelda eri piirkondade lähenemist mõistele ökospaa. Valitud spaad : Vihula Manor Country club&SPA Eestis, Monart Spa Iirimaal ja Daintree Spa Austraalias Esitlus on koostatud tuginedes kodulehekülgedelt saadud informatsioonile Uurimisülesanded: Anda ülevaade valitud spaade olemusest ja nende filosoofiast Uurida valitud spaade kontseptsiooni ja sihtrühma Uurida vastavust heaoluspaa põhimõtetele Võrrelda spaade pakutavaid teenuseid ja lähenemist kliendile Analüüsida kodulehtede ülesehitust kliendi mugavust silmas pidades Vihula Manor Country club& SPA Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Spaa liik: Butiikspaa Teine tase Kuulub Unique Hotels gruppi Kolmas tase Asub Läänemere kaldal keset Neljas tase
● Keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest, (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat) ● Tekstiili-rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest, (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin) ● Puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest, (Ecobirch, Laesti, Preab) ● Toiduainetetööstus- kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest–puhkajatest pensionäride arv. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik.2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt teisi toitlustusasutusi. Arhitektuur Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ning vallikraavi osad Linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn) 15. sajandist Tallinna värav 17
tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin); puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest (Ecobirch, Laesti, Skano(e Viisnurk), Preab); toiduainetetööstuse ja kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest.puhkajatest pensionäride arv. Oluliseks majandusharuks on turism. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuari 2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt muid toitlustusasutusi. Kasutatud allikad: https://www.google.ee/search?q=p %C3%A4rnu&espv=2&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi_4IvV753MAhXF
Seal on võimalik näha ka Eesti presidendilossi. Tallinnas leiab aset ka palju kultuurilisi üritusi nii teatrites, kinodes kui ka tänavail. Üks kuulsamaid filmiüritusi, mis Tallinnas aset leiab kannab nime PÖFF. Teatris on võimalik käia praktiliselt igal õhtul ning Tallinnas toimub ka palju kontserte. Neist kindlasti kõige kuulsam ja oodatuim on Jazzkaar. Kes soovib nautida ainult lõõgastavat puhkust, leiab selle kindlasti rohkete Tallinna spaade hulgast. Kuid Tallinnas viibides ei pea kogu aeg linnas olema; Tallinna ümbruses on palju randu, millest kuulsamad on Pirita ja Kakumäe, forellipüüke ning golfi mängimise võimalusi nagu näiteks Jõelähtme. Ka spordiga on võimalik tegeleda nii sees kui väljas, sisehallidest on kuulsamad Sparta ja Ritual ning Nõmme spordikeskus on sobiv valik vabaõhu sportlasele. Tallinnast natuke välja sõites on võimalik külastada ka Vabaõhumuuseumit. Eesti
seda lihtsam ja odavam on nendest vajalikku energiat ammutada. Soojust kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Geotermaalenergia suurimad levialad Riigid, kus kasutatakse geotermilist energiat. OTSENE KASUTAMINE Ainsana tarbib elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Moodsate spaade kõrval tarbitakse seda soojust kasvuhoonetes, kalatiikides ja majade kütmiseks (näiteks Reykjavikis) ning tööstuses (teravilja kuivatamine, piima pastöriseerimine jne). 35 riigis üle maailma läheb geotermaalenergiast otsekasutusse umbes 10 000 MW. ELEKTRI TOOTMINE On kolm erineva disainiga geotermaalenergiajaama: 1. Kuiva auru jaamad (dry steam power plant). 2. Purske auru jaam(flash steam power plant) . 3. Binaarse ringlusega jaam(binary cycle power
Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine.............................................................28 2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt.....................................................................28 2.2
Eesti oli väga populaarne sihtkoht soomlaste seas. Peamised põhjused, miks soomlased valisid Eesti oma puhkusesihtkohaks on väike vahemaa riikide vahel, kaunis vanalinn ja soodsad hinnad. Väiksem protsent soomlasi külastas Eestit seoses tööga. Aastal 2003 oli soomlaste saabumine Eestisse veel tagasihoidlikul tasandil kuid 2004. aastal kasvas soome turistide arv ühe viiendiku võrra. See oli seotud Euroopa Liidu laienemisega, laevade lisandumisega Tallinn-Helsingi liinile ning uute spaade ja majutusettevõtete turule tulekuga. Eesti majutuskohtades ööbinud soomlaste arv kasvas eelkõige Tallinnas, Pärnus ja Harjumaal. Kõigist sanatooriumites ööbinud turistidest moodustasid Soome elanikud 53%. 2005. aastal Soome turistide arv vähenes 5 protsendi võrra. 2006. ja 2007. aastal jätkus Soome turistide arvu vähenemine. 2.2 Rootslaste saabumised Rootsi turistide arv Eestis kasvas kiiresti Euroopa Liiduga liitumise järel 2004. aasta II poolel ja 2005. aasta I poolel
Hooldatavus Värv, muster OLULINE Leida ruumi sobiv põrandakate Teha ehitusjärgne kasutuselevõtukoristus Võimalusel kaitsta põrand Leida õige hoolduskoristuse viis Leida õige põhipesu viis Koristamine on lihtsam, kui võimalikult palju põrandaid on võimalik puhastada ühesuguste puhastusmeetoditega NIISKUSKINDLAD PÕRANDAKATTED Kasutatakse majutusettevõtetes treppide, saunade, dušširuumide, spaade, köökide jne põrandate katmiseks Kivi Keraamiline plaat Kumm Sünteetilised materjalid PVC ja PUR KIVIPÕRANDAD Kulumiskindlad, esinduslikud, külmad (põrandaküttega soojad) Kivi võib olla vähe või täiesti läikivaks lihvitud, tahutud või põletatud Kasutatakse looduslikke kive (marmor, graniit, dolomiit) ja tehiskive (mosaiikbetoon ja betoon) Kivipõrandad kaitstakse (vahatatakse,
aja veetmiseks, ning sealt saab tellida ravieesmärgiks sobivaid protseduure, näiteks mudavanne, soolaravi ja palju muud. Populaarseimad spaa- ja tervisekeskused asuvad Pärnus, Haapsalus,Kuressaares, Narva-Jõesuus, Tallinnas ja Värskas. Viimane neist on tuntud oma mineraaliderikka vee poolest. Kõik tuntud spaad pakuvad majutust, toitlustust, erinevaid terviseprotseduure, saunakasutust, trenni- ja veespordivõimalusi ning loomulikult luksuslikke spaahooldusi. Paljude spaade juures tegutsevad ka nahaarstid ning taastusravi spetsialistid, rääkimata ilusalongidest. Spaa- ja tervisekeskused pakuvad võimalust puhkuse nautimiseks. 2 Spaapuhkust on lihtne ühendada linnareiside, rannapuhkuse ning isegi talispordiga. Pole midagi lõõgastavamat kui jalgsi-, ratta- või suusaretk maapiirkonda, millele järgneb kuum saun, massaaz ja mõnus õhtusöök. Paljud inimesed lendavad Eestisse, et veeta oma kallimaga romantiline
Üha populaarsemaks kujunevad erinevad koolitused teeninduse valdkonnas. Teenindajad võiksid läbida suhtlemiskoolituse ja õppida suhtlemisprotsessi juhtimist, reageerimist kiitusele ja laitusele, konfliktide lahendamist ning enesekehtestamist. Vajalikud on ka regulaarsed toote- või teenusekoolitused, teeninduspsühholoogia koolitused, müügikoolitused ja treeningud, meeskonnatöö koolitused ja stressi vältimiseks enesejuhtimiskoolitused ning näiteks spaade külastused. (Merkuljeva, T. Postimees, [ http://www.heateenindus.ee/?431] 01.10.08 ) Tehnoloogia arenedes vahetatakse välja inimene masina vastu. Juba lähitulevikus planeeritakse Eestis kasutusele võtta mõned tehnoloogia viimased leiutised. Eesti Arengufondi esimene investeering läks iseteeninduslike postkontorite tehnoloogiat ja võrku arendavasse firmasse. Smartpost teenindab kulleritest ja iseteeninduslikest
lastele kuidas maapiirkondades elu elatakse. 1.5 EKSTREEMSUSE OTSINGUIL Uus trend ennekõike äriinimeste hulgas on nn ilmajätmise puhkus, mis paneb proovile kehaliste võimete piirid. Parandamaks tervist ja tasakaalu ning võitlemaks stressivastu, jäetakse maha luksus ja veedetakse puhkus sõjaväelaagrit meenutavas spaa- või tervisekeskuses või ekstreemsetes tingimustes matkates, mitte niisama lõdvestudes. See trend annab soodsa tõuke füüsilist treeningprogrammi pakkuvate spaade ja laagrite edenemisele, mis võivad asuda ka muidu mitteatraktiivsetes ( näiteks karmi kliimaga ) sihtkohtades. 1.6 KOSMOSETURISM Astronoomia ja kosmoseturism on tõusmas tähena taevasse Lõuna-Aafrikas, kus on arendamisel maailmaklassi kosmosetehnika. Juba on pakkuda ka esimesed astronoomiakursused. Astro-turism meelitab kohale igas vanuses reisijaid, üksikreisijatest peredeni, amatööridest professionaalideni. Astro-turismi areng
annaabi.ee 
