jaamadelt. Masinatraktori jaamad ei olnud ainult majandusüksused, tegemist oli ka poliitilise võimukeskmega maal. Ka Eesti puhul taheti masinatraktorijaamadele anda poliitilist funktsiooni. Hrustsov loobub jaotusest ja annab tehnika majandite endi käsutusse. See on suur samm edasi. Lisaks tööstuse edenedes traktoripark laieneb oluliselt. Võibki öelda, et tegemist on teatud mõttes põllumajanduse industrialiseerimisega. Põllumajanduslik tootmine toetus sovhoosidele ja kolhoosidele. Sovhoos on riiklik ühismajand. Hrustsovi selge poolehoid kuulus sovhoosidele. Tema ajal sovhooside arv oluliselt kasvab ning oluliseks on kindlasti ka see, et tema meelest teovõimsad said olla ainult suured majandid. Väikesovhooside ühendamine suurteks sovhoosideks, sama protsess kolhoosidega. Väikeste ühismajandite likvideerimine ja ühendamine suuremateks ühismajanditeks. Meetmete rakendamise tulemusel põllumajandus tuleb Stalini aegsest
12 tootmisvõimet. Loodavad uustalud aga ei suutnud otsekohe alustada aktiivset tootmistegevust. Lisaks sellele oli osa põllumajanduslikke maid reservis ja neid ei kasutatud süstemaatiliselt, mille tulemausena nad hakkasid pikkamisi välja langema põllumajanduskõlvikute koosseisust. Nende maade tootmist väljajäämise takistamiseks lubati reservis olevad maid anda ajutiseks kasutamiseks. Esmajärjekorras sovhoosidele, abimajanditele ja kooperatiividele. Eeltoodut arvestades väideti, et üksiktalupidajad ei ole suutelised toime tulema põllumajanduse taastamise ja arendamise ülesannetega, seetõttu on vaja jõud ühendada. Kollektiviseerimine. Silmas pidades põllumajanduse kollektiviseerimist, otsustati esialdu arendada põllumajandluslikku kooperatsiooni. Vabariigi esimene kolhoos organiseeriti 1947.a Saaremaal. 1947.a kulges kolhooside rajamine Eestis võrdlemisi aeglaselt
maksimaalsele kasvupotentsiaalile optimaalsetes kasvutingimustes, kuid ei ole kindlasti laialdasemal kasvatamisel saavutatavad. Rootsis ulatub energeetiliste pajukultuuride kasvupind 13-16 tuhande hektarini (1). Eestis on üle poole metsaressursist tekkinud looduslikult viimase 80 aasta jooksul põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastumise teel. Sellised metsad moodustavad täna erametsade enamuse. Kuni 1991. aastani kuulusid need metsad peamiselt kolhoosidele ja sovhoosidele, kus metsade majandamine ei olnud nii aktiivne kui metsamajandites. Puitkütuste ressursist enamus paikneb erametsades. Tingitud on see ajaloolisest taustast valdav osa erametsadest on tekkinud II maailmasõja järgselt sööti jäetud põllumaadele. Pioneerpuuliigina on seal suure osatähtsuse säilitanud hall lepp, mis on aga peamiseks energeetilisel otstarbel kasutatavaks puuliigiks. Prognoosid näitavad, et järgnevate
Märgaladelt pilliroo ning hundinuia kogumist energiaotstarbel piirab ka mõlema liigi paralleelne kasutatavus ehitusmaterjalina. [4] 11 Metsaressurss Üle poole Eesti metsaressursist on tekkinud looduslikult viimase 80 aasta jooksul põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastumise teel. Sellised metsad moodustavad täna erametsade enamuse. Kuni 1991. aastani kuulusid need metsad peamiselt kolhoosidele ja sovhoosidele, kus metsade majandamine ei olnud nii aktiivne kui metsamajandites. [4] Raieprognoos aastateks 2001- 2010 annab optimaalseks aastaseks kasvava metsa raiemahuks (ilma sanitaar- ja valgustusraieta) 12,6 miljonit tm ehk 5,6 tm ühe hektari metsamaa kohta, seda eeldusel, et kõik Eesti metsad on leidnud endale omaniku. SMI5 andmetel on Eesti metsamaa pindala 2,27 miljonit ha. [4] Lubatavad raiemahud fikseeritakse metsanduse arenduskavades 10 aastasteks
tunnistajat. suurenenud, vaid vähenes. Nii Kodumaale naasmine ei näiteks moodustas 1955. aasta tähendanud nende inimeste täielikku teravilja kogusaak alla poole 1950. rehabiliteerimist. Represseeritud ei aasta saagist. Olukorra saanud tagasi oma vara ning paljusid parandamiseks anti 1955. aastal ei lubatud asuda elama oma kolhoosidele ja sovhoosidele suurem kodukohta. Raskusi oli ka endale sõnaõigus plaanide koostamisel, sobiva erialase töökoha leidmisega. 1956. aastal aga soovitati kolhoosidel oma põhikirja täiendada vastavalt Põllumajandus kohalikele oludele. Seda võimalust kasutasid eranditult kõik Eesti Sulaaega tervikuna võib pidada kolhoosid. 1955
1953. a alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. 1954. a hakati ENSV-s kolhoosnikele maksma osaliselt töötasu rahas. 1950. aastate lõpus muudeti see kord üldiseks ning samal ajal kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Põhjalikum murrang 1958. a, kui kaotati MTJ-d, nende masinapark müüdi kolhoosidele ja sovhoosidele. Keerukas ja ebaõiglane põllumajandussaaduste jaotussüsteem asendati saaduste kokkuostuga sobiva, mittel pelgalt sümboolse hinnaga. Kõrged maksud ja kolhoosnike iskliku aiamaa saagi osaline konfiskeerimine lõpetati. Ümberkorraldused suurendasid natuke talurahva iseotsustusõigust ja panid aluse põllumajanduse toibumisele. Kolhooside ja sovhooside juhtkondadele anti vabamad käed. „Loomuliku valiku“ teel täitusid põllumajandusjuhtide kohad kompetentsemate ja töökamate inimestega
1953 Metsavendluse lõplik lämmatamine. veebruar Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhtme käikuminek. 1955, 19. Esimene telesaade Tallinnast. juuli Looduskaitseseaduse kehtestamine; tööstusministeeriumide asendamine 1957 rahvamajandusnõukoguga. Käsitööliste artellide riigistamine; masina-traktorijaamade kaotamine ja nende 1958 masinate müümine kolhoosidele ja sovhoosidele. 1959 Hakati sisse seadma 8-klassilist koolikohustust. 1960 Valmis Tallinna uus laululava. 1961 NSV Liidu rahareform (1:10). 1962–73 Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine. 1964 Valmis Tõravere observatoorium. Teraviljakasvatus saavutas sõjaeelse taseme; Tallinna-Helsingi laevaliini 1965 taasavamine. Kaotati Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu ja asutati uuesti 1. jaanuar
annaabi.ee 
