Bresnev 1964-1982a. · Esialgu jätkusid reformid. · 70ndatel saavutatakse suuri tulemusi, kuid on korruptisoon jne. · Suureneb vastuolu kääibeloleva raha massi ja kaupade vahel. · Talongisüsteem suurte kaupade jaoks. · Gigantprojekt: piimakarjareformid, suured kompleksit- ei õigusta end kuna toitu ei jätku nii suurele karjale. · Hüdroelektrijaamade rajamine. · Kolhooside (tekkinud talupoegade vara ühistamise tulemusena, omapension) asendumine sovhoosidega(Riiklik vara, riiklik pension). · Tekib suur kauba defitsiit. · Varimajandus (Aasias Uskekis) ja korruptsioon. · 1976a. NLs passide vahetamine. · Sureb 1982a. Andropov · Korruptsioonivastased süüdistused. · Karistatakse vabameelsust. · Sureb 1984a. Tsernenko · Kehva tervisega- südamepuudulikus, neerupuudulikus, astma. · Stagnatsioon. ei üritagi midagi muuta. · Sureb 1985a. Gorbatsov · Eesmärgiks oli ülesehitada inimnäoline sotsialism.
Põllumajandusettevõtete arv ja suurus Arv (aasta lõpul) Keskmine üldpindala ha kolhoosid Sovhoosid kolhoosid Sovhoosid 1949 2898 115 576 742 1950 2213 127 961 891 1955 908 97 2873 1816 1960 648 154 2704 5358 1965 467 172 3510 5710 1970 292 187 4892 6305 1975 188 166 6736 7730 1980 143 158 8444 8298 1985 142 152 8482 8262 1989 192 126 7615 7833 1955. aasta teisel poolel hakati taotlema majanduslikult nõrkade kolhooside liitumist sovhoosidega. Sovhoosides oli kindel palk, maksti riiklikke pensione, oli mõningane riigipoolne toetus tootmisbaasi rajamiseks. 1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957. aastast hakati aga nõrkade kolhooside baasil moodustama uusi sovhoose. Sovhooside osakaalu suurendamine kujunes riikliku poliiitika suunaks. 1960. aastal oli kolhooside valduses 69% ning sovhoosidel 31% põllumajandusettevõtete maast, 1980. aastaks kujunes suhe 48:52% sovhooside kasuks.
üheküla-kolhoose, kuid juba 1950. aastal algas üleliiduline majandite liitmise kampaania. Selle aasta lõpuks oli Eestis kolhooside üldarv tunduvalt vähenenud ja nende keskmine suurus tõusmnud 1,7 korda (tab. 1). Majandite liitmine jätkus pidevalt. See pidi neid majanduslikult tugevdama, kuid tegelikult hoopis nõrgendas: süvenesid raskused töö korraldamisel ja inimeste ükskõiksus. 1955. aasta teisel poolel hakati taotlema majanduslikult nõrkade kolhooside liitumist sovhoosidega. Sovhoosides oli kindel palk, maksti riiklikke pensione, oli mõningane riigipoolne toetus tootmisbaasi rajamiseks. 1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957. aastast hakati aga nõrkade kolhooside baasil moodustama uusi sovhoose. Sovhooside osakaalu suurendamine kujunes riikliku poliiitika suunaks. 1960. aastal oli kolhooside valduses 69% ning sovhoosidel 31% põllumajandusettevõtete maast, 1980. aastaks kujunes suhe 48:52% sovhooside kasuks.
· raiskamist ja ebamajanduslikkust kattis hankiv tööstus. Gaas ja nafta tõid riigile soodsa maailmaturu konjunktuuri tõttu tohutut tulu ja seda kulutati kergel käel · sama vastuoluline kui tööstuse areng, oli ka põllumajanduse oma · igast uuest viljasaagist kaotas riik 20%, kartulist 40%, juurviljast 33% transpordi- ja hoidlamajanduse kõlbmatuse tõttu. · Rasked ikaldusaastad järgnesid üksteisele 1965, 1967, 1972, 1975 · Kolhoosikord asendus sovhoosidega, majandite allakäik, tagajärg massiline põgenemine maalt · Elanikkonnal tekkis sel ajal teatud kindlustunne: ehkki läbi raskuste, aga siiski oli võimalik endale eluks vajalikku hankida ja võimalust mööda isegi mugavust lubada · Stabiilne tööhõive, üldine pensionikindlustus, garanteeritud haiglaabi · Breznevi valitsus püüdis elanikkonna rahalisi sissetulekuid väliselt suurendada.
tähendas, et mingisugusest küllusest tugevnesid, teisest küljest määras ei saanud juttugi olla. Seitseaastak see kiratsemisele sajad äärealadele oli läbi kukkunud. Viletsuse otsese jäänud külad. 1950-ndate teist poolt süvenemise hoidis ära vaid teravilja ja 1960-ndaid iseloomustavaks ulatuslik sissevedu naf- tadollarite tendentsiks oli ka paljude kolhooside eest Ameerika Ühendriikidest, liitmine sovhoosidega. Kui 1955. Kanadast, Argentiinast ja mujalt. aastal oli kolhooside valduses üle Eestis oli põllumajandustoodang kümne korra rohkem haritavat maad seitseaastaku jooksul ühe inimese kui sovhoosidel, siis 1970. aastaks kohta siiski ligi veerandi võrra olid vastavad näitajad teineteisele suurenenud, ja kolhoosniku 1965. märgatavalt lähemale jõudnud (790
oleks majanduslikult otstarbekas. Aastatel 19461955 suurenes kergetööstuse, ehitusmaterjalitööstuse, masina- ja metallitööstuse, keemiatööstuse toodangu väljalase. 29. Eesti NSV tööstus 1960.-1970. Aastatel lk 94 Pärast ettevõtete täiendavaid ülevõtmisi, nende mehaanilist ühendamist oli 1961. a. lõpuks tööstuses 307 ettevõtet. 30. Eesti NSV põllumajandus 1960.-1970. Aastatel 1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957. aastast hakati aga nõrkade kolhooside baasil moodustama uusi sovhoose. Sovhooside osakaalu suurendamine kujunes riikliku poliiitika suunaks. 1960. aastal oli kolhooside valduses 69% ning sovhoosidel 31% põllumajandusettevõtete maast. 1970. aastate keskel rajati suured Viljandi ja Pärnu sea- kasvatuskombinaadid. Samal ajal asuti ehitama lüpsikarja suurfarme. Alles 1960. aastate lõpul tootmistase paranes. Teravilja keskmine hektarisaak oli 1970. aastal juba 17,6 tsentnerit. 1975
Meie rajooni majandeist on see kõige kõrgem kohustus. Rahva seas tehtud selgitustöö kandis vilja. Seni on sovhoosi lauta toodud umbkaudu poolteistsada vasikat. Enamik noorloomi kasvatakse Lilastvere osakonnas (Jõgis: 1960). Eesti hakkas kujunema NSV Liidu sigalaks ja seafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt ning välja valmistoodang. Majandid tugevnesid väikekolhooside- ja sovhooside ühendamise tagajärjel. Väga palju kolhoosid ühinesid sovhoosidega, kus palgatingimused olid paremad. 46. Kurista Metsamajandi laiatarbetsehhi töötajate kollektiiv on seitseaastaku ülesannete ennetähtaegse täitmise endale südameasjaks võtnud (Täht: 1960). Mitmetes majandites, nagu ,,Staninliku Tee", ,,Valguse", ,,Sirbi ja Vasara", ,,Sangari", ,,Koidu" ja ,,Arengu" kolhoosis pole veel külvatud hektaritki haljassööda kultuure. Kevadkülvi tööd tuleb lõpule viia käesoleva kuu jooksul (Aru: 1960). NSV Liidus toodeti riiklike plaanide järgi
annaabi.ee 
