Soveldamine. Soveldamine on pindade täpne viimistlusoperatsioon, mida teostatakse lihvpulbrite ja -pastade abil. Soveldamisel saadakse tihedaid, hermeetiliselt sulguvaid ja liikuvaid iste. Masinaehituses soveldatakse armatuuride tihenduspindu, kraanikeresid ja -korke, mootorite klappe ja klapipesasid jne. Soveldamine võib toimuda kahel viisil. Esimene viis seisneb selles, et ühendatavad detailid soveldatakse omavahel. Soveldatavate pindade vahele pannakse lihvpulbreid või -pastasid. Nii soveldatakse mootorite klappe ja klapipesasid, kraanikeresid ja -korke. Teine viis seisneb mõlema detaili eraldi soveldamises eri tööriista - soveldiga. Nii soveldatakse sabloonide, pikkusplaatide, kaliibrite jt. tööpinnad. Soveldamisel eraldatakse materjal pinnalt keemilismehaanilisel teel. Soveldatav pind peab olema eelnevalt töödeldud meetoditega, tagavad 6..7 tolerantsijärgu täpsuse. Seega peaks
kaabitsate kaabitsemise võtteid. Kaabitsemisvõtted: a käte asend tasapindade kaabitsemisel; b vaade kaabitsetud pinnale; c käte asend kaabitsemisel enda poole joon. 146 2.10.2. Soveldamine. Soveldamine on pindade täpne viimistlusoperatsioon, mida teostatakse lihvpulbrite ja -pastade abil. Soveldamisel saadakse tihedaid, hermeetiliselt sulguvaid ja liikuvaid iste. Masinaehituses soveldatakse armatuuride tihenduspindu, kraanikeresid ja -korke, mootorite klappe ja klapipesasid jne. Soveldamine võib toimuda kahel viisil. Esimene viis seisneb selles, et ühendatavad detailid soveldatakse omavahel. Soveldatavate pindade vahele pannakse lihvpulbreid või -pastasid. Nii soveldatakse mootorite klappe ja klapipesasid, kraanikeresid ja -korke. Teine viis seisneb mõlema detaili eraldi soveldamises eri tööriista - soveldiga. Nii soveldatakse sabloonide, pikkusplaatide, kaliibrite jt
Klapi tõusu kõrgus oleneb pumba pöörete arvust ja määratakse ligilähedaselt valemiga nhmax < 600...650 , kus n on pumba pöörete arv p/min ja hmax on klapi maksimaalne tõus. Tavaliselt on kolbpumba klapitõus on 4...10 mm . Kui üks klapp ei suuda sellise tõusu korral vajalikku kogust keskkonda läbi lasta , siis kasutatakse mitut imi- ja surveklappi. Klapi tõusu piiramiseks kasutatakse tõusupiirajaid . Hea hermeetilisuse saamiseks klapid soveldatakse klapipesa (klapisadula )järgi. Mõnikord kinnitatakse klapisadula sisse või klapi peale tihendusrõngas (kumm, nahk jne ), millega saadakse ka löögivaba klapi töö. 23 Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid , tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid.
Tulekindla müüritise lubatav vuukide paksus sõltub temperatuuri reziimist: mida rohkem on konstruktsiooni ekspluateerimise temperatuur, seda õhemad peavad olema vuugid. Esineb neli kategooriat, mis määravad tulekindla müüritise vuukide paksuse: I kategooria mitte üle 1 mm; II 2 mm; III 3 mm; IV üle 3 mm. Ladumiseks valitakse tellised välja, sobitatakse üksteisega ning kontrollitakse lehtkaliibriga pilusid nende vahel. Vajaduse korral tellised soveldatakse ja laotakse kuivalt paigale. Seejärel tõstetakse nad ükshaaval ära ja laotakse kõrvale samas järjekorras, nagu nad paiknesid konstruktsioonis. Pärast seda paigaldatakse juba harilike ladumisvõtetega iga tellis mördil oma kohale. Joonis 7.9 Müüritööriistad: a tellisevasar, b kellu, c nöörlood, d metallist mõõdulint, e kokkukäänatav puidust meeter, nn. tollipulk, f vaaderpass, g mördikühvel, h - kopplabidas
Väike mass kindlustab ka klapi löögivaba töö. Klapi löögivaba tõus ja sulgumine sõltub ka klapi tõusu kõrgusest. Klapi tõusu kõrgus oleneb pumba pöörete arvust. Tavaliselt on kolbpumba klapitõus on 4...10 mm. Kui üks klapp ei suuda sellise tõusu korral vajalikku kogust keskkonda läbi lasta, siis kasutatakse mitut imi- ja surveklappi. Klapi tõusu piiramiseks kasutatakse tõusupiirajaid. Hea hermeetilisuse saamiseks klapid soveldatakse klapipesa (klapisadula) järgi. Mõnikord kinnitatakse klapisadula sisse või klapi peale tihendusrõngas (kumm, nahk jne), millega saadakse ka löögivaba klapi töö. Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid, tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid.
kõrgusest . Klapi tõusu kõrgus oleneb pumba pöörete arvust ja määratakse ligilähedaselt valemiga nhmax < 600...650 , kus n on pumba pöörete arv p/min ja hmax on klapi maksimaalne tõus. Tavaliselt on kolbpumba klapitõus on 4...10 mm . Kui üks klapp ei suuda sellise tõusu korral vajalikku kogust keskkonda läbi lasta , siis kasutatakse mitut imi- ja surveklappi. Klapi tõusu piiramiseks kasutatakse tõusupiirajaid . Hea hermeetilisuse saamiseks klapid soveldatakse klapipesa (klapisadula ) järgi. Mõnikord kinnitatakse klapisadula sisse või klapi peale tihendusrõngas (kumm, nahk jne ), millega saadakse ka löögivaba klapi töö. Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid , tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid.
annaabi.ee 
