kommunikatsioon on alati kahepoolne ning oma tegevuses tuleb arvestada kodanike seisukohtadega, aegajalt neid informeerides (sest informeerimata jätmine oleks tahtlik ja teadlik häbitegu), kuid üldjuhul ja enamalt jaolt alati kommunikeerudes selle tegevuse kõige üldaktsepteeritavamas definitsioonis luues eeldused mõistmiseks, reageeringuteks, kaasarääkimisteks, vastastikuseks mõjutamiseks. Kommunikatsioon katkeb võimuka JOKKiga Võimu üldkasutatav definitsioon pärineb saksa sotsioloogilt Max Weberilt, kes defineeris võimu kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata. Funktsionalistide hinnangul on aga võim ühiskonna tasandil võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteoreetikud ütlevad aga jälle, et võim on konkreetse klassi võime saavutada endale seatud eesmärke. (Käär 2012:3) Hess, Markson ja Stein on väitnud, et võim on võime suruda teisele poolele peale oma
järgi. Õigulikult käsitletakse riigi märksa konkreetsemalt, nimelt on riigil kindlaks määratud territoorium, millel elavad antud riigi kodanikud ning millel on suveräänne avalik võim. Sealjuures on vastavalt riigi kodanikel ka kodakondsus. Samas on struktuur-funktsionaalses käsitluses riik sarnane masinaga, kus sisendiks on maksud, mida kasutatakse avalike hüvede loomiseks. Peamine poliitikateaduslik määratlus pärineb saksa sotsioloogilt, juristilt ja filosoofilt Max Weberilt, kelle arvates oli riik tekkinud sunnijõu monopoliga, mis andis eelduse ühel territooriumil kindla korra kehtestamisse kindlate inimeste suhtes. Riigivormid: Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne) ning vabariik ( parlamentaarne või presidentaalne) Vabariik – riigivorm, mille puhul valitseva võimu kõrgeima organi tahe ei
· Püsiv ajajaotus enamuse inimeste elurütm ja päeva jaotamine lähtub tööst. Inimene, kes jääb töötuks ei oska sageli oma ajaga midagi peale hakata; · Sotsiaalsed kontaktid võimalus leida sõpru ning osaleda erinevatel üritustel; · Personaalne identiteet kes ma olen, milline on sotsiaalne staatus, sellega kaasnevad rollid. 119. Mis on võim? Funktsionalistide ja konfliktiteoreetikute lähenemine? Võimu üldkasutatav definitsioon pärineb saksa sotsioloogilt Max Weberilt, kes defineeris võimu kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata. Funktsionalistid: võim on ühiskonna tasandil võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteoreetikud: konkreetse klassi võime saavutada endale seatud eesmärke. 120. Mis on autoriteetsus? Mis on sund? · Autoriteetsus - on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. Autoriteet on võim,
tõusedvad kõrgemale ja seega ülim jumal on karm( kes kasutab nuja kui vaja). Selline, sõjaline riik, erinevates vormides püsis kuni industrialiseerimiseni. Spencer ja marksism on samas suht sarnased, sest riik kujuneb vägivallast. Erinevus see, et Marxil riik pealisehitus, mis tootmisega ei tegele vaid kaitseb ainult eksplataatoreid. Spenceril aga riik see, mis sunni inimesed tööle. 20 saj alguses pea sama jutt saksa sotsioloogilt F. Oppenheimerilt??. Peatöö 1908 ....... seisukoht on lihtne ehk vallutus tekitab riigi. Inimesel on teatud tungid, üks neist enesesäilitamine ja tunnustamisvajadus, mis sünnitavad tungi rikkuse järele. Selle hankimiseks 2 viis: töö-majanduslik vahend ja röövimine- poliitiline vahend. Riik on röövi legaliseeriminse vahend. Primitiivsetel küttidel riiki ei olnud, autoriteedil võib olla mingi autoriteet. Homogeene mass. Olukord muutus, kui tuli põlluharimine
endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna kõikidesse valdkondadesse; Assimileerimine ehk struktuurne assimileerimine sisenemine domineerivasse gruppi läbi esmaste sidemete sõprus jms; Amallgeerumine ehk kokkusulamine olukord, kus kultuurid ja rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi rassid ja kultuurid Võim ja legitiimsus Võim ja legitiimsus Võimu üldkasutatav definitsioon pärineb saksa sotsioloogilt Max Weberilt, kes defineeris võimu kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata. Funktsionalistid: võim on ühiskonna tasandil võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteoreetikud: konkreetse klassi võime saavutada endale seatud eesmärke. 157 20. VÕIM JA LEGITIIMSUS 20.1.1. · Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida
annaabi.ee 
