Ackerbodens (1892) Ertragreiche Kartoffelsorten (1894) Kunstsõnnik talupõllul. Postimees, 7. august 1901 Kalakasvatamine (1909) Autasud 1889 Pariisi võitis talirukkisordi, kaera ja kartulisortide eest auraha Venemaa Vaba Majandusühingu hõbeauraha talinisusordi `Sangaste' eest Chicago maailmanäituse I auhinna talirukkisordi ` Sangaste' eest Üle venemaalise majandite Organisatsiooniline kuuluvus PariisiLeiutajate Akadeemia kirjavahetajaliige Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi kirjavahetajaliige Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi liige Soome Põllutööseltsi liige Keiserliku Vaba Majandusühingu liige (auliige aastast 1888) Eesti Loodusuurijate Seltsi liige Riia Loodusuurijate Seltsi liige (auliige aastast 1910) Õpetatud Eesti Seltsi liige Mälestuskivi rukkisordile 'Sangaste' Kasutatud kirjandus http://www.sordiaretus.ee/files/Nouanded/2005_berg1 60.pdf http://www.sangasteloss.ee/index.php?page=810 http://www.eestirukkiselts.ee/?
Kunstsõnnik talupõllul. Postimees, 7. august 1901 Kalakasvatamine (1909) Autasud 1889 Pariisi võitis talirukkisordi, kaera ja kartulisortide eest auraha Venemaa Vaba Majandusühingu hõbeauraha talinisusordi `Sangaste' eest Chicago maailmanäituse I auhinna talirukkisordi ` Sangaste' eest Üle venemaalise majandite võistluse võitja suur kuldmedal Organisatsiooniline kuuluvus Pariisi Leiutajate Akadeemia kirjavahetajaliige Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi kirjavahetajaliige Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi liige Soome Põllutööseltsi liige Keiserliku Vaba Majandusühingu liige (auliige aastast 1888) Eesti Loodusuurijate Seltsi liige Riia Loodusuurijate Seltsi liige (auliige aastast 1910) Õpetatud Eesti Seltsi liige Mälestuskivi rukkisordile 'Sangaste' Click to edit Master text styles Second level Third level
1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine. Raamatukogu komplekteerimise allikad. Kataloogi koostamine. Aleksander Berting. Lugemisühing. Provintsiaalmuuseum. Kanuti gildi hoones. Toompeal. TARTU TEADUSKOGUD Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi raamatukogu. Loodusuurijate Seltsi raamatukogu. Aleksander Gustav Schrenk. Karl Ernst von Baer presidendina, tema liigitussüsteem. Baeri raamatukogu saatus. Seltsi raamatukogu paigutamine ülikooli raamatukokku. Hugo Kapp. SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI MÕJU RAAMATUKOGUDE ARENGULE Suure Prantsuse Revolutsiooni olemus. Kuningliku raamatukogu nimetamine rahvusraamatukoguks. Riigistamine. Depood. Dekreet depoode töökorralduse kohta. Rahvahariduse komitee raamatukogude sektsioon
....... 5 Eesti Loodusuurijate Seltsi praegune presiidiumi koosseis...............................................6 Kasutatud info........................................................................................................... 7 2 Seltsi asutamisest ja ajaloost Eesti Loodusuurijate Selts lühidalt Eesti LUS või ELUS loodi 1853aasta 10. oktoobril, sel ajal kuulus selts Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi, aastatel 18781939 ja 194046 Tartu Ülikooli, 193940 Eesti Teaduste Akadeemia ja aastast 1946 Eesti (ENSV) Teaduste Akadeemia juurde. Praegu on selts seotud Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsiatsioonilepingu kaudu. Seltsi asutajaliikmeteks olid suures osas Tartu Ülikooli õppejõud. Seltsi esimeseks presidendiks oli Carl Eduard v. Liphardt, kes sel ajal tunnustatud kunstitunja ning Raadi Mõisa omanik. Läbi aja on seltsi juhtinud paljud kuulsad ja tuntud inimesed nagu Karl Ernst v
1883 lõpetati Aleksandrikooli liikumine (tülid rahvusliku liikumise juhtide vahel) Baltisaksa kultuuri eeskujud ärkamisaja eesti kultuurile Laulupeod Esimesele eesti laulupeole eelnesid baltisaksa laulupeod: I laulupidu 1857 Tallinnas II laulupidu 1861 Riias III laulupidu 1866 Tallinnas Põllumajandus Eestvedaja: Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894). Tõi Eestisse punase veise (?). Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi eeskuju ja roll eesti põllumajanduse arengus (Middendorff oli selle president): Eesti põllumeeste seltsi rajamise küsimus. Eestikeelse põllumajandusajakirja loomine 1868 Tartus (,,Eesti Põllomees"). Asutaja Middendorf, esimene toimetaja Jannsen. Eesti põllumajanduskooli asutamise idee ja eeskuju Eesti Aleksandrikooli rajamisele. Teater Teater oli Tartus alates 1812. aastast olnud keelatud, taaslubati 1867. Tartusse tõi teatri Carl Theodor Nielitz, kes oli 1855
mõisniku vastu, laiskus, hoolimatus). Head küljed: innukus, ausameelsus ja vaimukus. Jannau mõjukas, ei nõudnud pärisorjuse kohest kaotamist. Eiseniga võrreldes tagasihoidlikum. Merkelist leebem. Wilhelm Christian Friebe (1761-1811) 1791-1794 ,,Handbuch des Geschihte Lief-, Ehst- und Kurlands zum Gebrauch für Jedermann" I-IV (1158-1710). Sarnane Jannau tööle. Aga Friebe kameralist. Liivimaale 1784 ja oli koduõpetaja. 1801 Liivimaa SOtsieteedi sekretär. Parrot sai rektoriks. Teaduse propageerimisega ja järeleaitamisega tegeles. Garlieb Merkel (1769-1850) kõige löövama pärisorjuse kriitikaga. Publitsist ja kirjanik. Rahvuslust ja ajalookirjutamist mõjutanud. J. Undusk ,,Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu" Keel ja Kirjandus 1997/11-12. Merkel kohalikust pastoraadist, õppinud Riia Toomkoolis, Leipzigis. Kõmuline raamat 1796 ,,Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophisches Jahrhunderts", seal
Ühtlasi oli ta ka Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Seltsi president. EAA, f. 402, n. 1, s. 22139, l. 7 Harald von Rathlef Gustav Rathlefi poeg Carlos Woldemar Harald von Rathlef (18781944) sündis Lahmusel. Ta õppis Tartus keemiat ja agronoomiat ja asus 1904. aastal tööle Balti Seemnekasvatuse Ühingus. See oli taimede sordiaretuse ja parandusega tegelenud Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi haruselts Tartus (põhikiri kinnitati 1900). Ühing edendas põllu ja metsataimede seemnekasvatust ja korraldas seemnemüüki sise ning välismaal. 1908. aastal asutas ta Balti Seemnekasvatuse Ühingu algatusel ja Vene põllutööministeeriumi abiga Tartu lähedal Nõmmiku talus sordiaretusjaama, mida ta juhtis selle tegevuse lõpuni 1917. aastal. Seal aretas ja katsetas ta külmakindlaid rohu ja viljasorte. EAA, f. 2059, n .1, s
annaabi.ee 
