Päike Üldandmed Kaugus Maast: 150 milj. km. Läbimõõt: 1,4 milj. km. Mass: 1,99* 10 30 kg. Keskmine tihedus 1409 kg/ m³. Temperatuur: 5800 K. Kiirgusvõimsus: 3,9* 1026 W. Päikese näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Ta asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Mis on granulatsioon? Kui vaadelda Päikese tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud), võib tugeval suurendamisel näha ühtlast teralist mustrit, mida nimetatakse granulatsiooniks. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graan...
Samuti toimus resotsialiseerumine Vilena saarel endal. Alguses oli sealne diktaator lahke ningabivalmis valitseja. Kuid kui saarele tuli rikas ning mõjuvõimas ärimees ning pakkus diktaatorile suuri summasid, et ta hakkaks oma rahvast terroriseerima, siis nõustus ta sellega vaid raha nimel. Diktaator pidi loobuma kõikidest oma vanadest lahketest harjumustest ja kommetest ning harjuma uue karmi ning julma valitsemisega. Sotsialiseerumisagentideks võib saarel pidada sõdureid, kes seal ringi patrullisid. Kui muidu said inimesed vabalt oma toimetustega tegeleda, siis sõdureid nähes peideti end kohe majadesse ning prooviti kaup võimalikult kiiresti tänavatelt kokku korjata. Sõdurid seega mõjutasid inimeste käitumist. Soltsialiseerumine toimus ka palgasõdurite endaga. Vilena saarele minnes pidid nad maskeeruma loodusuurijateks, et passikontrollist läbi saada. Nii õppisid nad kõigepealt Andri Kaaremäe ja Julius Koppel
tuleb ette korduvalt. Poliitilist kultuuri mõjutavad poliitilised muutused, mis on võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud. Väärtusvaakum kujuneb, kui vanad teadmised osutuvad vildakateks ning uued pole selgelt veel välja kujunenud. Poliitiline sotsialiseerumine - selle käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Sotsiaalse õpetamisega tegelevaid ühiskonna institutsioone nimetatakse sotsialiseerumisagentideks, nt perekond, kool, eakaaslased, massimeedia, kool jne. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milline Ühiskonnatüüp on Eestis? 2. Kas Eesti on heaoluriik? 3. Milline on ühiskonna jätkusuutlik areng? 4. Millist neljast arengueesmärgist, millele tugineb Eesti jätkusuutlikkuse arendamine, pead kõige tähtsamaks? Põhjenda. 5. Kuidas tagada jätkusuutlikkust? 6. Milline on hea valitsemine? 7
- Siis kui Destutt de Tracy hakkab süstematiseerima poliitilisi ideid! 14. Sotsialiseerumiseks nimet. Protsessi, mille käigus - Inimene määratleb end ühiskonna suhtes 15. Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimet. Protsessi, mille käigus inimene omandab: - Teadmised poliitika kohta - Julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks 16. Poliitiline sotsialiseerumine - Toimub pigem teisme-ja täiskasvanueas - Määrab meie osalemisaktiivsuse 17. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on: - Inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud, subjektsuse - Institutsioonid, mis edestavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta - Kool 18. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad: - Teadmised poliitikast - Oskused poliitikas osalemiseks - Kodanikujulgus 19. Kodaniku 3 strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirchmani järgi on - Jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine 20. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad:
POLIITILINE INIMENE 1. Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene määratleb end ühiskonna suhtes. 2.Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene omandab teadmised poliitika kohta ning julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks. 3. Poliitiline sotsialiseerumine toimub pigem teisme- kui täiskasvanueas, määrab meie osalemisaktiivsuse ja kujundab meie poliitilise kultuuri. 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse; institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta; kool. 5. Kodanikupädevuse hulka kuuluvad teadmised poliitikast, oskused poliitikas osalemiseks ja kodanikujulgus. 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes A. Hirschami järgi on jalgadega hääleltamine, kohandumine ja osalemine. 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad valimas käimist,
d. inimene astub avalikku ellu 2. Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene omandab a. valimisõiguse b. teadmised poliitika kohta c. julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks d. perekonna e. meedia 3. Poliitiline sotsialiseerumine a. toimub pigem teisme- ja täiskasvanueas b. määrab meie osalemisaktiivsuse c. kujundab meie poliitilise kultuuri d. otsustab meie astumise partei liikmeks 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on a. inimesed, kes värbavad parteidele liikmeid b. inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse c. institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta d. kool 5. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad a. teadmised poliitikast b. oskused poliitikas osalemiseks c. eesti keele oskus d. kodanikujulgus 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirschmani järgi on a. reeglite rikkumine, karismaatiline domineerimine, legitiimsus b
suudab püsida vaid pideva taastootmise korral. Poliitiline kultuur hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas vaja, võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus kultuuri suunamisel ja juurutamisel. Poliitiline sotsialiseerumine Selle käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Sotsiaalse õpetamisega tegelevaid ühiskonna institutsioone nimetatakse sotsialiseerumisagentideks, nt perekond, kultuur, kool, eakaaslased, massimeedia, kool jne. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui ka survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. 20. sajandi viimasel veerandil kerkisid sotsiaalsete liikumiste keskmesse vaimsed väärtused ja keskkonnaprobleemid. Sotsiaalsete liikumiste tunnused Üleilmne ulatus Otsesed aktsioonid Nende tegevus ei muuda osalejate sotiaalmajanduslikku olukorda On probleemipõhised
annaabi.ee 
