rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist tänapäevases muutuvas ja globaliseeruvas maailmas. Antud eesmärgi saavutamise põhimehhanismid oleksid: Haritus- hariduse kaudu väärtustatakse rahvusliku päritoluga eetilisi väärtusi, traditsioonilist loodussuhet, loomulikku elustiili moodsa elulaadi ja sotsialiseerimisprotsessi osana. Refleksiivsus- eesti kultuuri uuenemisvõime ja kriitilise refleksioonivõime (kultuuri võime iseennast kriitiliselt analüüsida ja hinnata). Kommunikatiivsus- eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse ja koodidesse. Innovaatilisus- kultuuri suurem uuenemisvõime, mille abil kultuur integreeritakse kaasaegsesse tehnoloogilisse tsivilisatsiooni.
jaoks teha. Lõpus arutlen, kuhu oleme integreerumisega jõudnud ja mis on positiivne ja negatiivne ning toon välja järeldused. Töö eesmärk on analüüsida ja kritiseerida Eesti integreerimispoliitikat ning välja pakkuda lahendusi, mida võiks teisiti teha. 2. Hariduslik integratsioon Haridussüsteem on ühiskonna lõimumisprotsessis kahtlemata üks võtmetegureid: ühest küljest edendatakse hariduse kaudu integratsiooniprotsessi osaliste keeleoskust ning teisalt on see sotsialiseerimisprotsessi suunaja (RIP 2008-2013, lk. 42). Keeleoskus on kahtlemata oluline ning selle olulisuse kinnitamiseks ja sellega seoste loomiseks tooksin siinkohal välja tabeli, mis iseloomustab vene vähemuse keeleoskust. (Allikas: RIP 2008-2013, lk. 44) Keeleoskuse koha pealt on paradoksaalne see, et eestlased hindavad oma vene keele oskust paremaks, kui venelased oma eesti keele oskust, see võib tuleneda ka asjaolust, et venelastel
inimestel. Koostöö, konkurents ja kompromiss on vahetuse viisid, vahetuse reeglites lepitakse kokku igal korral eraldi. 5) Sotsiaalne mina - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 5 5.1. Mida nimetavad sotsioloogid «sotsialiseerimiseks»? Sotsialiseerumine on eluaegne õppimise protsess, mille käigus inimene omandab teistelt enda ümber kultuuri. Selle kaudu õpib inimene tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ja milline ta on. 5.2. Milliseid sotsialiseerimisprotsessi käigus omandatava rolli elemente võib eristada ja kuidas neid kirjelda? Rolli õppimine sisaldab järgmisi elemente: vajalik informatsioon - mingil hetkel peab rolli õppijale andma juhiseid või ette näitama õige rollikäitumise. võimalus harjutada - teadmine, kuidas midagi tehakse, on üks asi, tegemine aga hoopis midagi muud. saadav tagasiside partneritelt - rolliesitused toimuvad rollipartneritest vaatajaskonna
Samuti inimese arvamus teiste hinnangute kohta. Seega kujundab inimene ise aktiivselt oma mina-pilti. Enesehinnang on mina- käsitluse hinnanguline osa, mis on põhiliseks inimese psühholoogilist heaolu mõjutavaks teguriks. Inimese enesehinnangu kujundamisel on suurim roll vanematel. Soole omased käitumisjooned (soorollid) omandatakse sotsialiseerumise käigus suuresti läbi rolliõpetajate kiitmise ja laitmise. Hariduse funktsioon on sotsialiseerimisprotsessi lõpuleviimine. Sotsialiseerumine on eluaegne protsess. SOTSIALISEERIMISE AGENDID Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese käitumist, hoiakuid ja tegevust. Sotsialiseerimise
Samuti inimese arvamus teise hinnangute kohta. Seega kujundab inimene ise aktiivselt oma mina- pilti. Enesehinnang on mina-käsitluses hinnanguline osa, mis on põhiliseks inimese psühholoogilist heaolu mõjutavaks teguriks. Inimese enesehinnangu kujundamisel suurim roll on vanematel. Soole omased käitumisjooned omandatakse sotsialiseerumise käigus suurest läbirolliõpetajate kiitmise ja laitmise. Hariduse funktsioon on sotsialiseerimisprotsessi lõpuleviimine. Sotsialiseerumine on eluaegne protsess. Filmis olevat sotsialiseerumis protsessi on tunda kõigi osalejate poolt. Tylor on kohutavalt impulsiivne ja haavatud tegelaskuju. Hakates arutlema misks just ta selline on siis ilmselt probleemid hakkavad kodust. Lahutuse läbielanud vanemad, kes oma lastele sellega seoses annavad halba eeskuju ning panevad tundma hirmu ebakindluse ees. Samuti on tegelaskuju mõjutanud tema venna enesetapp
Kaugia: Freudi järgi saab inimene oma loodusliku loomusega kaasa teatud deviantsed impulsid (sealhulgas agressiivsus, seksuaalsus). Sotsialiseerumisprotsessis peavad need impulsid ühiskonna kultuurinormide omaksvõtu kaudu taltsutatud saama. Kui indiviidi käitumine on siiski hälbiv, annab see tunnustust sotsialiseerumise ebakohtadest. Sotsiaalpsühholoogiline käsitlus toonitab, et hälbekäitumine on analoogiliselt normikuulekaga teatud viisil teostunud sotsialiseerimisprotsessi tulemus. Seega õpitakse ka hälbekäitumist vastastikuse suhtlemise, kommunikatsiooni protsessis, milles peatähtsad on vahetud inimkontaktid. Hälvik kujuneb siis, kui tema keskkonda jäävad peale normide rikkumisele suunatud käitumishoiakud. Freud: Hälbekäitumine on seotud psüühiliste hälvetega, nt. süütundega kurjategijad. Hälbekäitumise teel saaks kurjategijat kiusates teda kuritegelikust käitumisest eemaldada
annaabi.ee 
