1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored). 2. "Karjääriredelite" arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. SOTSIAALSED PROTSESSID, MUUTUSED, ARENG, GLOBALISEERUMINE A: 254-257, 261-267, 271-276, 281-282, 286-288 / HMS: 220-223, 227-229 AU: 256-259, 262-266, 273-278, 282-284, 287-289 RELIGIOON KUI SOTSIAALNE INSTITUTSIOON
1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored). 2. "Karjääriredelite" arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. Kordamisküsimused õpiku materjali kohta (valida tuleb üks kahest raamatust) Hess, Markson, Stein (2000) Sotsioloogia. Külim. 1. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (lk. 220-223)
Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored). 2. "Karjääriredelite" arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. Kordamisküsimused HMS raamatu kohta 1. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine Sotsiaalne muutus- protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted
1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored). 2. "Karjääriredelite" arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. Kordamisküsimused I. Aimre raamatu materjali kohta I pool 1. ÜK TUNNUSJOONED püsiv territoorium, taastootmine laste sünniga, arenenud kultuur, poliitiline sõltumatus (Marsh). Abielud selle koosluse esindajate vahel,
1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored). 2. “Karjääriredelite” arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika “karjääriredeli” valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi (“meritokraatia”) vanus. RAAMATU KÜSIMUSED Sotsioloogia Ivar Aimre 2005 1 Sotsiaalsed protsessid (257-259) Inimene elab muutuste kulgemise ehk protsesside sees (looduses nt päevad järgnevus). Ka
annaabi.ee 
