õpis kirjandust. Aastal 1920, Raud liitus kirjanduslik liikumine Arbujad. ,,Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925). Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana."3 1 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" lk. 52 2 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" lk. 106 3 vaba entsüklopeedia ,,Wikipedia"
jmt vrd varasemate tähelepanekutega klassikalisusest ja keeleluulest). Sotsiaalsete hoiakute esitamise üheks võimaluseks kujuneb nn slämmiluule Tõnis Vilu taotleb mingil määral suuremat tervikut. ,,Oh seda päikest" (2013) tavalise luulekogu moodi rohkem kui järgmised. Kahte järgmist on Krull vaadelnud kui teatavat ulmeluulet (Vilu loob ulmelise või tüstoopilise maailma): ,,Ilma" (2014) ja ,,Igavene kevad" (2015). Sotsiaalsema nurga alt vaadates paistavad silma 3 järgmist: Helena Läks tõusis esile Värske Rõhu kaudu. Vaimukas tsükkel ,,Marginaalsest luuletajast", Billeneeve (Pille Neeve) - alustanud kunstnikuna. Kirjutas sinna juurde luule. Isiklik lüürika, terav toon (see pole maksimumi peale keeratud ning meeletut provokatsiooni pole). Siim Sinamäe kirjutab klassikalist vormi, vabavärssi, ropendab, vahel lüüriline vorm otsingud. Sotsiaalne luule on seotud ka naisluuletajatega
A.Maslow tarvete hierarhia käitumismotiivide seletusena. Maslow' tarvete teooria andis olulise panuse motivatsiooniprobleemide integraalseks mõistmiseks Tema kujutluste järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega . Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed eksistentsiks hädavajalikud. Aste kõrgemal on turvalisusetarbed (ohutus, sündmuste ettenägemine, kindlustatus jne). Turvalisusetarvetele järgnevad sotsiaalsema loomuga tarbed, nagu kuuluvus-, armastus-, ühinemis- ja aktsepteeritusetarve; siis eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarve ning lõpuks kõige tipus eneseteostustarbed. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimesed püüavad rahuldada madalamale jäävad tarbed kas või osaliselt, enne kui asuvad tegelema kõrgematega. Defitsiitsete tarvete rahuldamine toob kaasa motivatsiooni languse ja kasvutarvete rahuldamise kasvu. Maslow jaotas tarbed oma
II. Rahvarinde ajastu (1935-1938): (Märksõna solidaarsus) Eelajalugu: Parempoolne valitsus alustas 1935 aasta suvel võimsa deflatsioonipoliitika ajamist (säästupoliitika tulemusena muuhulgas palkade alandamine). Majanduslikud probleemid jätkusid. 1935 aastal tööstustoodang oli vaid 75% aasta 1929 tasemest ja töötuid oli 465 000. Sellises olukorras paljud otsustasid toetada Rahvarinnet, mis pakkus sotsiaalsema alternatiivi kogu ühiskonnale. 1936 aasta kevadel Rahvarinne võitis parlamendi valimised. Sotsialistide, kommunistide, radikaalide ja ametiühingute valimisliit. Töökava = valimisprogramm avaldati 1936 aasta jaanuaris: 1) Ühiskondliku vabaduse kaitsmine rahutusi korraldavate paremäärmuslaste vastu. 2) Võitlus maj.-sotsiaalse kriisi vastu. 3) Välispoliitikas kollektiivse julgeoleku põhimõte (sellel ajal Saksamaa
dem partei marksismist eesmärgiga jõuda proletariaadi diiktatuurini, kuid tegudes hakkas saksa sots.dem tüüpiliseks poliitiliseks parteiks: aktiivselt osaleti demolkraatlikes valinmistes, oldi opositsioonierakond, olid väga konstruktiivsed,lähtusid parlamentarismireeglitest, kasutasid ainult seaduslikke vahendeid. Vaatamata oma partei programmile, siis tegelikult lähtus partei reformimisest. Nende eesmärk oli reformidega ja riigi toel jõuda edasi sotsiaalsema ühiskonna poole. Nii kujunes 19.saj lõpuks kaks liini sotsialistlikus liikumises, isegi marksism jagunes kaheks(üks revisjonistlik liin ehk evolutsiooniline sotsialism). Esimest korda kasutas mõisteid ,,revisjonoism" ja ,,evolutsiooniline sotsialism" Bernater(???). Suund, mis pidas lahenduseks sotsialistlikke eesmärkide saavutamiseks loomulikku arengut. Teine liin oli revolutsiooniline liin, mida esindas kõige enam Venemaal V.I
annaabi.ee 
