........................................................................8 Objektiivsed tingimused ja subjektiivsed määratlused I......................................9 Sotsiaalprobleemide olemas olu..........................................................................9 SOTSIAALPROBLEEMIDE TINGIMUSED...............................................................10 Reaktsioonid sotsiaalprobleemidele..................................................................10 8 müüti sotsiaalprobleemidest..........................................................................10 SOTSIAALPROBLEEMIDE AJALUGU JA TEOREETILINE SELETAMINE.................................11 Sotsiaalprobleemide ajalugu............................................................................. 11 Ühiskonna käsitlus antiikajal..........................................................................11 Sotsiaalprobleemid keskajal.........................................................................
Kui on olemas ebavõrdsus, siis saab seda ka mõõta. Ebavõrdsust saab mõõta Lorenzi kõveraabil.Mida kõveram on joon, seda ebavõrdsemalt jaotuvad tulud riigis.Samamoodi aitab mõõta ebavõrdsust ka Gini indeks. Maailmapanga andmetel on suhteliselt võrdselt tulud jaotunud Slovakkias, Austrias, Taanis, Jaapanis jne. Väga ebavõrdselt on tulud jaotunud Sierra Leones, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Brasiilias. MIS ON VAESUS? Vaesus on tänapäeval üks olulisematest sotsiaalprobleemidest. Vaeseks nimetatakse inimest, kelle materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Eristatakse absoluutset vaesust- inimese sissetulek jääb allapoole teatud minimaalset taset ja suhtelist vaesust - tulud pole mitte niivõrd väikesed aga vajadused on liiga suured. Absoluutse vaesuse mõõtmiseks on elatusmiinimum ja vaesuspiir. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist. KES ON VAESED?
Elatusmiinimum on inimesele vajaliku elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist. Arvutamisel 3 komponenti- toidukulutused, eluasemekulutused, individuaalsed mittetoidukulutused. Eestis 2011. a. Seisuga 186,26 33. Mis on sotsiaalne tõrjutus ning selle põhjused? Sotsiaalse kihistumise tagajärg, mis paratamatult omistab alamklasside tõrjutud staatuse. Teatud indiviidide ja gruppide sotsiaalne eraldumine tulenevalt mingitest olulistest sotsiaalprobleemidest. Põhjuseks võib olla töötus, vaesus, elupiirkonnast tulenev eraldatus. 34. Millised on peamised võimu ressursid? Ainelised- omand ja kapital. Vaimsed- teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on peamisteks kujunenud ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. 35. Millised on võimu teostamise peamised meetodid? Autoriteersed või sunnitud. Autoriteerse võimu puhul kuuletuvad inimesed veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, sunni korral aga kuuletutakse hirmust vägivalla või
Tööhõive ametid osutavad tööturuteenuseid, registreerivad töötuid ja maksavad neile riiklikku abiraha. 23. Lorenzi kõver ja riigi tegevus vaesuse vähendamisel. Lorenzi kõver (ebavõrdsuse mõõtmine)- kirjeldab graafiliselt tulude jaotust ühiskonnas, mida suurema paindega on lorenzikõver –seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud (nt. vaene on väga vaene ja rikkas on väga rikkas), ja vastupidi. Vaesus on tänapäeva maailmas üks suurematest sotsiaalprobleemidest. Selle leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse ja aitama inimesi. Sissetulek Võrdne tulude jaotus ebavõrdne perekond 24. Inflatsioon ja selle mõõtmine (THI, tootjahinnaindeks). Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes
täpselt maailmas peaksid käima. Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peks ideaalis korraldatud olema, mis käib inimesega kaasas. Et öelda, et miski on kõrvalkalle normaalsest ideaalsest maailmast, peab meil olema algne ettekujutus, milline on ideaalne maailm. Konstruktivistid seevastu keskenduvad küsimusele, kuidas inimesed võtavad omaks uskumused, kuidas täpselt peaks maailmas käituma. Kuidas seda ideaalmaailma konstrueeritud on. Objektivistid lähtuvad, esitavad sotsiaalprobleemidest rääkides sageli selliseid küsimusi, et mis põhjustab sotsiaalprobleemi. Ja mida peaks tegema, et need tingimused kõrvaldada. See on klassikaline lihtne ettekujutus, et on olemas probleemi põhjus, on mingi struktuuri muutumine sotsiaalne protsess, on olemas probleem - sotsiaalprobleem. Selleks et sots probleemi leevendada, tuleb hoolika uurimisega üles leida põhjused ja need kõrvaldada. Konstruktivistid seevastu esitavad sots probleemidest rääkides selliseid küsimusi, et me