Sotsiaalkomisjon: haiglatöötajate koondamine vajab täiendavat analüüsi 14.detsember 2015 delfi.ee Riigikogu sotsiaalkomisjoni tänasel istungil leiti, et riigireformi raames kavandatav haiglatöötajate koondamine vajab täiendavat analüüsi. Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul ei ole haiglajuhtidega kärpekavasid siiani piisavalt arutatud. „Sotsiaalkomisjon palus sotsiaalministeeriumil koostöös haiglatega analüüsida üleriigilist haiglavõrku ning teenuste nõudlust. Oluline on kulude kokkuhoid, mitte töötajate arvu vähendamine,“ ütles Kokk riigikogu teatel. Istungil osalenud riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul tuleb vähendada riigipalgaliste arvu, sest elanikkond väheneb ning koormus maksumaksjatele kasvab. Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske nentis, et kärpeülesanne on pingeline kõigile,
õdede lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine. Selleks taotlesid streikijad kollektiivlepingu sõlmimist arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmiseks ja töötingimuste parandamiseks; eriarstide töökoormuse ülempiiride ja õendus- ja hooldustöötajate koormuse standardite kehtestamist; muudatuste algatamist tervishoiu rahastamise suurendamiseks ja arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Kuna sotsiaalministeeriumil tuleb arstide streiginõudmiste täitmiseks oma eelarverealt leida 3,5 miljonit, siis sotsiaalministri Hanno Pevkuri ettepanekul tuleks loobuda töötutoetuse tõstmisest 65 eurolt 145 eurole, sealjuures tõstetakse viisiditasu 5 eurole ning haigla voodipäevatasu 2,5 eurole. See tähendab, et arstide palgatõusu maksaks osaliselt kinni patsient. Patsiendi omaosaluse tõstmise asemel võiks maksimummääras kasutusele võtta haigekassa jaotamata kasumi
suhtes negatiivse hoiaku kujundamisele ühiskonnas ning võitlemisele selle vastu, seetõttu tuleb Sotsiaalministeerriumil suurendada ühiskonna teadlikkust perevägivallast, kaasates selleks politseid ja kohalikke omavalitsusi. Prokuröridel tuleb koos ohvriabitöötajatega sobivatel juhtudel rakendada ohvri ja kurjategija lepitamist. 24. Isikuvastaste kuritegude ohvritele, sealhulgas inimkaubanduse ja perevägivalla ohvritele, tuleb Sotsiaalministeeriumil koostöös kohalike omavalitsuste ja mittetulundussektoriga tagada üle Eesti piisaval hulgal varjupaiku. Politseil tuleb teavitada sihtrühmi abi saamise võimalustest ning abivajajad ohvriabitöötajate juurde suunata. Sotsiaalministeeriumil tuleb arendada ohvriabisüsteemi, muutes selle kliendikesksemaks. Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014 - http://www.just.ee/49973 10. meede Perevägivalla-alane ennetustöö Tegevused 10.1
majandussektor, töötus). Pikemaajalise tööjõuvajaduse hindamise kohustus jääb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kus üldise töötajate vajaduse hindamise kõrval analüüsitakse konkreetsete majandussektorite vajadusi võtmeerialade 11 lõikes. Lühiajaliste tööjõuvajaduste prognoosi (kuni 2.a.) koostamise kohustus lasub Sotsiaalministeeriumil. 5 Küsitlusankeedi näidis. Kõigepealt mõned küsimused vastaja (respondendi) kohta Olen .......................aastat vana Palun joonistage õigele vastusevariandi numbrile ring ümber Sugu 1 Mees 2 Naine Elan 1 Tallinnas 2 Tartus, Pärnus 3 Mõnes teises maakoonakeskuses 4 Maal Lõpetasin keskkooli/gümnaasiumi 1 Tallinnas 2 Tartus, Pärnus 3 Mõnes teises maakonnakeskuses 4 Maal Lõpetasin kooli/klassi, millel ..
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Omandireformi aluste seadus, Erastamisseadus, Elamuseadus, Ehitusseadus; Planeerimisseadus, Korteriühistuseadus ja Sotsiaalhoolekande seadus. Üürisuhteid reguleerib alates 1.juulist 2002. Võlaõigusseadus, mistõttu samast ajast ei kehti suur osa Elamuseadusest. Põhivastutus eluasemega seotud poliitikate kujundamisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Sotsiaalministeeriumil; ruumilist planeerimist juhtival Keskkonnaministeeriumil on kanda oluline väike, kuid oluline roll, samuti teistel ministeeriumitel. Uue ehitusseaduse kehtestamisega 1. jaanuaril 2003. a muutus ehitustegevus mõnede institutsioonide osas, nagu ehitus- ja kasutusload, ehitusjärelevalve, väga rangelt reglementeerituks. Lubade saamiseks tuleb pärast 2003. a vormistada mitmeid dokumente ning saada kooskõlastusi. Seaduses ei ole kohta mõistetel, mis aitaksid
piisavalt tugevat rolli lastekaitse valdkonna koordineerija, juhtija, arendaja ja rakendajana. Praeguses süsteemis on lastekaitse valdkonna koordineerijaks riigi tasandil sotsiaalministeerium, mida toetavad maavalitsused, ent mõlemal institutsioonil puuduvad praeguses süsteemis mehhanismid lastekaitsespetsialistide töö suunamiseks. 2014. aastast otsustati mitte pikendada sotsiaal- ja siseministeeriumi vahel 2005. aastal sõlmitud koostöölepet, mille kohaselt oli sotsiaalministeeriumil lastekaitsetöös juhtiv ja siseministeeriumil toetav roll (Lastekaitse korralduse… 2013). Probleemiks on ka see, et osapooltel puudub selge arusaam oma rollist süsteemis, puudub integreeritus ja koostöö erinevate osapoolte vahel, lastekaitse valdkond on killustatud erinevate ametkondade ja eelarvete vahel, vastutus (sh vastutus sekkumisvajaduse tuvastamise eest) on hajunud või mõningate
annaabi.ee 
