rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente , neid rolle täitvad inimesed(vaimuhaiglate personal, kohtute ja vanglate töötajad, sotsiaaltöötajad ). Anoomia konseptsiooni rakendamine hälbelisusele- anoomia kirjeldab korra puudumist ühiskonnas või indiviidis, mille puhul käitumist reguleerivad normid on nõrgad. Kuritegelik kui ka seadusekuulekas käitumine saavad alguse sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalkultuurilisest keskkonnast. Kui puuduvad väärtuste normid ja võimalused eesmärke saavutada siis see võibki viia anoomia tekkele. Konfliktiteoreetiline käsitlus hälbelisusest teoreetikud keskenduvad hälbekäitumise makrosotsiaalsetele seletustele ning konflikti juured peituvad inimestes, kes kontrollivad tootmisvahendeid ja on poliitiliselt mõjuvõimsad, ning võimuta kodanike vahel. Sildistamise teooria- määratleb käitumist hälbelisena ja väidab et hälbelisus
Algteadmised ja oskused sellest, kuidas toimib füüsiline ja sotsiaalne keskkond, loovad aluse sotsiaalse kompetentsuse kujunemiseks. Sotsiaalne kompetentsus kujutab endast võimet suhelda ning olla teistega vastastikustes seostes kasulikul, abivalmil ja toetaval viisil (Lindgren ja Suter, 1994). Rääkides sotsiaalsest kontekstist lapse arengus ei saa mööda Võgotski sotsiaalkultuurilisest teooriast ja sotsiaalse õppimise teooriast. 3 Võgotski sotsiaalkultuuriline teooria (Veer ja Valsiner, 1991; Kozulin, 2003) sai alguse 1920. 30. aastatel. Võgotski arvates mõjutab keskkond otseselt lapse arengut. Kahtlemata kõik ühiskonnas toimuv mõjutab last: seadused, vanemate staatus ja oskused, aeg ja ühiskonna sotsiaalmajanduslik olukord
kohta. Maastiku saab käsitleda tervikuna ja uurida tuleb seda mitmest vaatepunktist lähtudes. Sageli vaadeldakse maastikku kui ühtset tervikut, mis hõlmab nii looduskeskkonda kui ka inimtegevuse tagajärgi, maastikule omistatud tähendusi ja väärtusi ning maastiku tajumist. Angloameerika kultuurigeograafias on maastiku-uurimise teoreetilise ja empiirilise lähtekohana valitsenud arusaam maastikust kui representatsioonist ning maastikust kui keskkonna sotsiaalkultuurilisest väljendusvormist. Viimastel aastatel hakatud rõhutamavajadust ühendadamaastike sümbolistlikke ja materiaalseid uuringuid. Empiiriliste andmete kogumiseks on käesolevas artiklis kasutatud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid -- ajaloolis-narratiivset lähenemisviisi, kontentanalüüsi, diskursuseanalüüsi, süvaintervjuusid ja küsimustikke. Eesti maakasutuse ruumiliste ja ajaliste muutuste kihtide uurimiseks oleme kasutanud kaardianalüüsi,
kui näiteks füüsika või sotsiaalnähtuste mõistmisel. Seetõttu ei saa rääkida intellekti arengust Piaget’i astmete kohaselt vaid sellest arengust konkreetsetes valdkondades. See kõik on viinud loobumisele kognitiivse arengu käsitlemisest lihtsate astmete järgnevusena ja vaatama probleemi interdistsiplinaarselt. Leiti korrelatiivne seos käitumise ja aju arengu vahel (Case 1991). (7) Kognitiivne areng sõltub suuresti sotsiaalkultuurilisest keskkonnast, aga Piaget’ alahindas selle osatähtsust. Kognitiivse neuroloogia panus intellekti arengu uurimisse. Kriitika viitab ,et kognitiivne (e tunnetuslik) areng on keerulisem, kui ilmnes algsetes töödes. See ei toimu lihtsate astmete järgnevusena. Olulist tähendust inimese vaimse arengu uurimustele on andnud kognitiivne neuroloogia. Sellealased uurimused (FISHERi ja ROSEi
toimuvat, mida seostati siis vastavalt teatud füsioloogiliste protsessidega. Eksperimentaalpsühholoogia suund. Wundti peetakse laboratooriumipsühholoogia alusepanijaks. - Teatud stiimulite abil esilekutsutud füüsiliste reaktsioonide mõõtmine saamaks teada midagi mentaalsete protsesside kohta. Oluliseks kriteeriumiks sai eksperimentide korratavus ja mõõdetavus. Mis siis paljudes psühholoogialaborites toimub? Toimub see, et psühholoogilised protsessid lõigatakse tegelikult ära sotsiaalkultuurilisest kontekstist, milles nad muidu esinevad ja luuakse kunstlik laborikeskkond ja situatsioonid. Ekstreemsemal kujul eirab selline suund psühholoogias täielikult katsete sõltuvust kultuurilisest kontekstist ja püüab üha enam sarnaneda loodusteaduslikele uuringutele. Loomulikult olenevad sobivad uurimismeetodid ka psühholoogia alldistsipliinis uuritavast (nt neuropsühholoogia ongi lähemal loodusteadustele). Kultuuri ja psühholoogiliste protsesside vahelisi seoseid uuriv suund. Samas, on
annaabi.ee 
