Pärast loomispausi lülitus ta ümber linnaainele-tööliste ja deklaseerunute elupiltidele ning sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile.Ta sooritas eksamid kõigis kohustuslikudes ainetes ning täiendas kellepagasit,loodusteadusi,reaalaineid nind erialaaineid nagu rooma õiguse ajalugu ja õiguse filosoofia ajalugu.Ta luges rohkelt välismaist kirjandust peale oma keelepagasti täiendusi.(w.Scott,B.Shaw'd jt).Tammsaare loominguloos täiendavad ülikooliaastad siirdumist sotsiaalkriitiliselt kujutlusviisilt psühholoogilisele impressionismile.Tema üleminekuteos oli Raha-Auk, mis ilmus 1907.aastal ja see oli jutustus.Ta haigestus raskelt nig haiguse ajal tegeles kergema tööga nagu:kirjutas(keelest ja luulest,sõjamõtteid) ja tõlkis ilukirjanduse teoseid (poiss ja liblik,Varjundid jt).Kõik need olid sügava mõttega ja peenelt töödeldus teosed.Kaks esimest elokolmandikku oli tema jaoks väga edukas va arvataud haigestumine mis oli väga raske, muidu oli ta tubli ja
„Tõe ja õiguse” III jaos on Tammsaare pöördunud 1905.aastasse tagasi. 1907.aastal lõppes Tammsaare ajakirjanikupõlv Tallinnas ja algas juurastuudium Tartus. Täielik saksa ja vene keele oskus oli pärit gümnaasiumist, ülikoolis õppis ta juurde inglise ja prantsuse keelt. Ta luges palju maailmakirjandust (Goethe koguteosed). Tammsaare kuulas ka reaalteaduste loenguid.(matemaatika, füüsika) Tammsaare loomingus tähendavad ülikooliaastad siirdumist sotsiaalkriitiliselt kujutlusviisilt üle psühholoogilisele impressionismile. (suund enam psühholoogilisele kujutlemisele-näiteks, jutustused „Raha-auk”, „Uurimisel”) Ka kujutab Tammsaare nn üliõpilasnovelle- noorte haritlaste sümpaatia ja armusuhted. 1911.aasta kevadel lahkub Tammsaare ülikoolist kopsutuberkuloosi tõttu ja elab suurema osa ajast metsavahist venna juures Koitjärvel(Harjumaal, põhimõtteliselt Aegviidu
Pärast riigipööret Pätsimeelne Kirjanikkude Liit hakkab lõhenema Töötas mitmetel juhtivatel kohtadel Mõjukas kirjanduspoliitik Looming 30-ndatel "Üle kodumäe" (1934) "Põhjavalgus" (1938) 1936/1937 kaks valimikku kodumaa lauludega Oli hetke juhtivamaid ja viljakamaid lüürikuid Rahutud argimõtted Luulesse ilmub rahvaluule kallak Looming näitab Visnapuu asumist Pätsimeelsete hulka Üle kodumäe Jaguneb tsüklitesse "Aeg" sotsiaalkriitiliselt pihtimuslik, süngetooniline "Üle kodumäe" biograafiline, idülliline piltluule "Maarjamaa laulud" kõige kontrastsemad heitlused iseendaga Visnapuu ja teater 1919 tõlkis kirgededraama "Salome" 1931 "Meie küla poisid" taunivad vastukajad 1933 "Madaam Sohk ja ta pojad" tõusiklikkust pilav 1933 "Otepää all" must-valge skeem 1934 "Killamägedel" revüülik lüüriline utoopia 1935 "Maa-alused" vähemõnnestund lastenäidend 1936 "Tõivupüha" ebaõnnestus
Alguses oli ta puhtakujuline külarealist.Tema lühiproosat ilmus ,,Postimehes","Kiirtes","Teatajas",hiljem jutustused ,,2 paari ja üksainus" ja ,,Vanad ja noored".Kirjaniku nimi A.H Tammsaare kasutusel al 1902a. 03 sai teataja toimetusse töökoha(tln).07 läks Tartu Ülikooli.Oskas saksa ja vene keelt.Hiljem inglise ja prantsuse.Luges palju maailmakirjandust.Huvitas Rooma õiguse ajalugu.Armastas maailmaasjademinimese olemuse ja loomuse üle filosofeeridaÜlikoolis siirdus sotsiaalkriitiliselt eluviisilt üle psühholoogilisele impressionismile.Ilmusid ,,Raha-auk" (tegelased psüühilise häirega)ja ,,Uurimisel"(salapärane mõrvalugu)."Pikad sammud"-esitleb ta noorte armusuhteid.Haigusaastad:"Parem diplomite elada, kui diplomiga surra"-lahkus ülikoolist kopsutuberkuloosi tõttu.Elas see aeg venna Jüri Hanseni juures,vahepeal Kaukaasia tervistavad kliimas.Maooperatsioon.Haigena kirjutas esseid ja tõlkis."Poiss ja liblik","Varjundid","Kärbes".Kuna seisis surmaga silmitsi,kasutas
ei esinenud, kuid oma ande arendas jõuliselt välja J. Sütiste. Lüürikute enamik reageeris ilmekalt ajas toi- muvale, astus välja kannatava inimese ja demokraatia kaitseks. · Muude luulemotiivide kõrval tõusis jälle tähtsale kohale ajalaul. Ent uus ajalaul erines oluliselt kümmekond aastat varem luules domineerinud ekspressionistlikust ajakujutusest. 1920-ndate aastate lõpul ja 1930-ndate aastate algul lähtusid sotsiaalkriitiliselt meelestatud autorid konkreetsetest elupiltidest. Neid luules esitades tõid nad esile oma suhtumise ning hoidusid stiliseerivaist paisutustest. Tihe oli ajakriitiline element J. Sütiste, J. Kärneri, J. Barbaruse ja A. Alle luules, kuid mööda ei läinud ajastu probleemidest ükski autor. · Eelmise kümnendi teisel poolel alanud suundumine realistliku tõetruuduse poole luules jätkus. Mõningaid
esinenud, kuid oma ande arendas jõuliselt välja J. Sütiste. Lüürikute enamik reageeris ilmekalt ajas toimuvale, astus välja kannatava inimese ja demokraatia kaitseks. · Muude luulemotiivide kõrval tõusis jälle tähtsale kohale ajalaul. Ent uus ajalaul erines oluliselt kümmekond aastat varem luules domineerinud ekspressionistlikust ajakujutusest. 1920-ndate aastate lõpul ja 1930-ndate aastate algul lähtusid sotsiaalkriitiliselt meelestatud autorid konkreetsetest elupiltidest. Neid luules esitades tõid nad esile oma suhtumise ning hoidusid stiliseerivaist paisutustest. Tihe oli ajakriitiline element J. Sütiste, J. Kärneri, J. Barbaruse ja A. Alle luules, kuid mööda ei läinud ajastu probleemidest ükski autor. · Eelmise kümnendi teisel poolel alanud suundumine realistliku tõetruuduse poole luules jätkus. Mõningaid hälbimusi kõrvale jättes hõlmas realistlikku põhitüüpi lüürika
annaabi.ee 
