7. Pluralism ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. 8. Jätkusuutlikkus areng, mis rahuldab praegu põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. 9. Rahvastiku kvaliteet inimeste tervislik seisund, haridustase, keskmine eluiga, hõivatus, sotsiaalhoolekandeasutustes olevate inimeste hulk; vägivaldsete surmade osakaal. 10. Hea valitsemine Legitiimne ehk õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti. Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond 11. Demograafia rahvastikuteadus, mis uurib kui suur on sündimus, suremus, sisseränne. 12. Riigivormid:
HEA VALITSEMINE: Legitiimne e. Õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti, valitsemine seadustega kooskõlas. Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev: inimesed teavad, kuidas riigis seadusi vastu võetakse. Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond OLULINE ON RAHVASTIKU KVALITEET. MILLISEID NÄITAJAID VAADATAKSE? Inimeste tervislik seisund. Haridustase. Keskmine eluiga. Hõivatus. Sotsiaalhoolekandeasutustes olevate inimeste hulk. Vägivaldsete surmade osakaal. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis MONARHIA riigipea on päriliku võimuga monarh: juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale kuningas, keiser, sultan, emiir PARLAMENTAARNE PRESIDENTAALNE KONSTITUTSIOONILIN ABSOLUUTNE E
Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust sellisel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu. Teiseks võimaluseks on sisserände soosimine. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes elavate inimeste hulka ning koolist väljalangevust. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. 1992. aastal peetud ÜRO arengu- ja keskkonnakonverents võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengu strateegia. Paljud riigid on seda ka teinud. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid umbes kümneaastaseks perioodiks
Selle tagamiseks tuleb suurendada sündimust sel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu. 4 Rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes eavate inimeste hulka, koolist väljalangevust. Immigrandid välismaalt sisserännanud inimesed. Mittetulundusühing kodanikualgatuslikud organisatsioonid. Nad mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti. Ei tohi kasumit teenida. Nt MTÜ-d korteri-, suvila-, ja garaaziühistud. Hierarhia Üldjoontes tähendab see bürkoraatlikku valitsemist
rahvastikuvananemise probleemi. 17 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet – inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes elavate inimeste hulka, koolist väljalangevust. Need näitajad annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. Ka väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks. Eesti sotsiaalteadlased tõdevad strateegias „Säästev Eesti 21”, et lähenemas on kriitiline piir:
süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes elavate inimeste hulka, koolist väljalangevust. Need näitajad annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. Ka väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav.