Kõiki inimesi koheldakse võrdselt ja tagatakse toetused abivajajatele. Ma olen alati arvanud, et iga inimene on oma õnne sepp. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi loosungiks on: ,,Kõnni ise elu adra taga, raja ise enesele teed." See väärtus on puhtalt liberaalne, igaühe sotsiaalsed huved on tema enda teha. Indiviidil on vabadus ja lõpmatud võimalused. Nagu vanarahvas ütleb pole halba ilma heata, siis ka siin on mõned negatiivsed küljed. Sotsiaaldemokraatias näen mina ebavõrdsena seda, kui inimesed, kes saavad rohkem palka, peavad maksma rohkem makse, et ära toita õpitud abitusega inimesi. Haritud, intelligentsed inimesed peavad toetama rahaliselt algharidusega alkohoolikuid ja see pole minu arvates õiglane. Tegemist on väga äärmusliku näitega, aga kui seda ei oleks, siis ei pruugitaks mind mõista. Liberalismis on negatiivseks aspektiks see, et liiga kõrged maksud pärsivad ettevõtluse arengut, näiteks FIE maks,
Ajaloo KT ptk-idele 3, 3a, 4, 5 1.Miks demokraatia pärast I maailmasõja laienes? · Sõja võitjad olid demokraatlikud riigid · Valimisõiguse laienemine (töölistel ja naistel) 2.Millised põhimõtted väljendusid konservatismis, liberalismis, sotsialismis, sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat?
Valitsus reguleerib majandust, põhiliselt maksudega. Riik peab pehmendama turukonkurentsi ja tagama igale inimesele väärika eluaseme. Tasuta haridus- ja meditsiiiniteenused. 38. Võrdle liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omaseid tunnuseid. Too välja erinevusi. Liberalism ja konservatism mõlemad pooldavad riigi vähest sekkumist majandusse, sotsiaaldemokraatia aga pooldab riigi suhteliselt suurt sekkumist majandusse. Liberalismis peab inimene ise hakkama saama, sotsiaaldemokraatias aga pakutakse võrdsust kõigile. Samas aga konservatismis aga pooldatakase sotsiaalsete erinevuste säilitamist. Sotsiaaldemokraatias peaksid kõik saama tasuta meditsiini- ja haridusteenuseid, liberalismis aga peaks inimene ise otsustama, mida ta vajab ja riigi toetust selles valdkonnas ei peeta vajalikuks. Konservatismis aga peaks riik tegelema pigem isikute füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. 39. Kuidas paiknevad Eesti erakonnad parem-vasak skaalal?
Suurt hulka sotsialistlikke õpetusi võib jagada kaheks: revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist; reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku. Sotsiaaldemokraatia peamiseks toeks kujunesid tööstustööliste, ameti- ja kutseühingud. 20. sajandi esimesel poolel valitses sotsiaaldemokraatias seisukoht, et demokraatia ja sotsialism on lahutamatud ning et demokraatia viib lõpuks ise sotsialismile. Endiselt aga arvati, et sotsialism sisaldab "tootmis- ja vahetusvahendite ühiskondlikku omandit". Ent alates Teise maailmasõja lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud majanduse laiaulatusliku natsionaliseerimise vajalikkust vaidlustama. 20. Iseloomusta liberaalse demokraatia põhi- kriteeriume?
väljaandmisel. Samuti kuulus ta Maanõukogu ja Tallinna linnavolikogu saadikute hulgas. Esialgu piirdus Martna Eesti autonomiseerimise püüde toetamisega, pidades Eestit iseseisva riikluse jaoks liiga väikseks. Alles 1917. aasta lõpus tema hinnangud muutusid- ta leidis, et enamlik pööre toob kaasa anarhia; selle vältimiseks tuleb kuulutada Eesti iseseisvaks. Nimetatud seisukoht pääses Mihkel Martna mõjul domineerima kogu Eesti sotsiaaldemokraatias. Jaanuaris 1918 suundus Martna Eesti välisdelegatsiooni liikmena taotlema iseseisvuse tunnustamist Keskriikidelt. Kuna Sakas valitsus keeldus tema riiki lubamisest, jäi Martna koos Jaan Tõnissoni ja Karl Menninguga Kopenhaagenisse, modustades delegatsiooni keskuse ja tutvustades Eestis Euroopas. 1919 saavutas Martna Eesti omariikluse tunnustuse Sotsialistlikult Internatsionaalilt ja täitis mitmeid ülesandeid saksamaal aitas kaasa eesti sõjavangide
(siit ka voolu nimetus revisionism). Revisionism seadis revolutsioonilise propaganda asemel esikohale praktilised sotsiaalsed reformid. Neid taheti saavutada parlamentaarse võitluse ja demokraatlike valimiste teel. Seega võib öelda, et sotsiaaldemokraatia kujutab endast evolutsioonilist sotsialismi. Sotsiaaldemokraatia peamisteks toetajateks kujunesid tööstustööliste, ameti ja kutseühingud. XX sajandi esimesel poolel valitses sotsiaaldemokraatias seisukoht, et demokraatia ja sotsialism on lahutamatud ning demokraatia viib lõpuks ise sotsialismile. Endiselt arvati, et sotsialism sisaldab ,,tootmisja vahetusvahendite ühiskondlikku omandit". Ent alates Teise maailmasõja lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud siiski vaidlustama, kas majanduse laiaulatuslik riigistamine on vajalik. KRISTLIK-DEMOKRAATIA Roomakatoliku kiriku ühiskonnafilosoofia oli pikka aega oma olemuselt konservatiivne,
käegalöömist. Veendumus, et iga organismi keskpunktis asub süda. Minu sotsiaaldemokraatia on see, mille juurde me Eestist ummisjalu põgeneme. Kümnete tuhandete kaupa. Ta asub peaaegu siinsamas, poolteist tundi üle Soome lahe ja olemegi kohal. Peaaegu siinsamas, aga siiski mitte päris siin. Veel. Ent riik Mihkel Raua valimisreklaam. Foto: https://www.facebook.com/mihkelraud1/ pole kunagi valmis, vähemasti mitte minu sotsiaaldemokraatias, sest päris valmis 19 on ainult lõpp. Mulle meeldib algus. Ma loodan, et Sulle ka." (http://valimised2015.sotsdem.ee/est/ringkonnad/tartu-linn/mihkel-raud) 1. märtsil selgunud valimistulemustes sai Sotsiaaldemokraatlik Erakond valimistel kolmanda koha ja tagas endile 15 kohta riigikogus. Mihkel Raud kogus valimistel 3229 häält ja tagas sellega pääsu endale riigikokku. (http://et.wikipedia.org/wiki/2015._aasta_Riigikogu_valimised)
parlamentarismi puudumine) osutub marksistliku paradigma kriis seal positiivseks nähtuseks. Töölisklassil tuli tegelema hakata talle võõraste ebaloomulike ülesannetega, nt parlamendi ülesehitamine isevalitsuse asemel, samal ajal muudavad need nö klassivõõrad ülesanded loomulikult ka poliitiliste subjektide identiteeti.. Seda lahknemist ehk struktuurset dislokatsiooni, mille tõttu toimub võimu ülevõtmine hakatigi vene sotsiaaldemokraatias nimetama "hegemooniaks", kuid jääb Leninil teoreetiliselt väljaarendamata. Siit pinnalt võrsub ka "klassiallianssi" (Venemaal: tööliste ja talupoegade liit), mis jääb tähistama lihtsalt poliitilist juhtrolli klasside allianssis ning nende allianssi ühendatud erinevate jõudude (nt talupoegade ja tööliste) identsus olemuslikult ei muutu. Alles Gramscil (muideks Kolmandast Internatsionaalist Komiterni - osavõtja, hiljem suri Mussolini aegses Itaalias vangimajas) omandab
annaabi.ee 
