Tema hoole all olid poliitiline ringvaade, välismaa telegrammid, ajalehe naljalisa toimetamine ja ilukirjanduslik kaastöö. 1903 aastal reisis peale KeskEuroopa veel ka Balkanil ja Türgimaal.Peale neid reise algas Vildel erakordselt viljakad loomeaastad, mil ta viis kõikide teiste kohustuste kõrval lõpuni oma suured ajaloolised romaanid ,, Mahtra sõda" , ,, Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,, Prohvet Maltsvet" ( 19021908 ). Kuna Vilde võttis sotsiaaldemokraadina osa1905 aastal toimunud revolutsioonist, siis oli ta sunnitud minema maapakku.Peatunud Helsingis, elanud mitmel pool Saksamaal,Sveitsis ja mujal sooritas Vilde 1911 aastal reisi New Yorki, ta abikaasa Linda Jürmann oli seal mingi lehe toimetaja vms.Vildel oli seal ebameeldivusi ja talle ei meeldinud seal. Seejärel elas ta 1917 aastani Kopenhaagenis.Ta suri lõpuks 26 detsember 1933 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule. LOOMING: Esimene periood( 1882 1895)
lapsi ei sündinud. Kirjanik suri 1933. aasta jõuluajal Kadrioru kodus. Tänavu möödub Eduard Vilde sünnist 150 aastat. KOKKUVÕTE Ajajärk 1900-1917 Vilde loomingus peetakse üsna viljakaks perioodiks. 90-ndatel oli ta kriitilise realismi kandvaim autor. Sel ajal ilmusid tema parimad romaanid ja näidendid. Need olid tema elu parimad aastad. Vilde seisis sotsiaaldemokraadina Eesti riigi hälli juures, oli oma aja tulisemaid demokraatlike põhimõtete ja omariikluse kaitsjaid ning eesti inimese kultuurilise arengu ja eesti keele eest võitlejaid. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Alttoa, V. (1965) Eduard Vilde, Tallinn: Eesti Raamat Eduard Vilde sõnas ja pildis (1966), toim. Käosaar, J.,Tallinn: Eesti Raamat Eesti Entsüklopedia , 10 kd.(1998) Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Oja, A
mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet" (1902-1908), kokku 1500 lk. Ühise temaatika tõttu hakati neid hiljem nimetama triloogiaks. Sündmustikult ja tegelaskonnalt on iga teos omaette tervik. ,,Mahtra sõda" kavandades uuris kirjanik läbi hulga arhiivimaterjale, tutvus sündmuspaikadega ja küsitles veel elavaid inimesi. Pagulusaastad 1905. aastal oli Vilde sunnitud minema maapakku, sest ta osales 1905. aasta revolutsioonis sotsiaaldemokraadina. Ta elas Soomes, Saksamaal, Sveitsis, New Yorgis, kus ta koos abikaasa Lindaga toimetas eesti töölislehte ,,Uus Ilm". Ameerika elulaad aga ei sobinud Vildele ning ta tuli tagasi Euroopasse Kopenhaagenisse kuni 1917. aastani. Paguluses kirjutas ta palju poliitilisi satiire. Taanis elades sai Vilde esimest korda elus elada vaid kirjanikuna, mitte ajakirjanikuna. Näidendid Vilde hakkas näidendeid kirjutama paguluses, olles juba küps kirjameister. Vilde näidendite tegevus
formaalsused. Oli vaja hankida tõend, et Venemaale tagasisõitja on sealt emigreerunud. Lõpuks anti Vildedele vajalikud dokumendid ja nad likvideerisid oma kodu Kopenhaagenis, pakkisid kohvrid ja alustasid tagasisõitu kodumaale. Vilde austajad korraldasid Tallinnas peo kirjaniku toetamiseks. Saadud tulu saadeti Kopenhaagenisse ja seda summat kasutasid Vilded tagasijõudmiseks kodumaale. 1917. aasta suvel astus Vilde Eestimaa Sotsiaaldemokraatlikku Ühendusse. Parempoolse sotsiaaldemokraadina hakkas Vilde aktiivselt osa võtma poliitilisest võitlusest. 1917. aastal valiti ta Tallinna linnavolikogusse ja novembris Venemaa Asutavasse Kogusse. Siit saab alguse Vilde diplomaaditöö. Lisaks kutsuti ta 1918 aasta sügisel ,,Estonia" dramaturgiks. Ta püüdis repertuaari võtta nii väliskirjanduse paremikku kui ka kohalikku paremat valikut. Siiski juba järgmisel aastal loobub Vilde drmaturgi kohast diplomaaditöö kasuks ja suundub jälle välismaale
Pärast sõda Itaalia lootused ei täitunud. Itaaliasse suhtuti kui kolmikliidu riiki. Kuna puhkes ulatuslik tööpuudus, algasid tööliste streigid ja demonstratsioonid. Loosungiks oli:"Teeme nii, nagu tehti Venemaal." Valitsus ei tulnud streikijatega toime. Esile kerkis uus jõuline liikumine- fasism (fascio-ld. vitsakimp). Liikumise algatas õpetajakutsega ajakirjanik Benito Mussolini (1883-1945). Poliititlist tegevust alustas sotsiaaldemokraadina, kuid liigse jäikuse tõttu heideti parteist välja ning 1914 asutas Milanos uue partie- Fascio di Combattimento-Võitlusliit. Parteisse kuulus palju endisi sõjaväelasi, kanti musti särke. Nähti, et kuningas ei tule toime tööliste maharahustamisega. Seepeale koondusid fasistid 28.10.1922 Rooma, kus nad nõudsid kuningalt viit ministri kohta, said rohkem ja pidid moodustama ka uue valitsuse. Nii läks Itaalias võim fasistide kätte. 1926.29 kujunes Itaalias totalitaarne fasism.
annaabi.ee 
