Veenmise ja mõjutamise uuringud (Hovland ja Yale'i koolkond) Hovland: kuidas mõjutada massikommunikatsiooni abil inimeste käitumist (kas ja mil määral mõjutavad allika ja sõnumi erinevad omadused vastuvõtjate hoiakuid, võttes ka arvesse selliseid vastuvõtja omadusi nagu nt haridustase)? 3 esimesed uuringud, kus hakati arvesse võtma isiksuse iseärasusi v indiviidi sotsiaaldemograafilisi tunnuseid ning hakati eemalduma auditooriumi kui manipuleeritava massi käsitlusest. 1. Sõnum vähemharitud inimeste puhul on edukam vaid ühepoolsete argumentide esitamine, rohkem haritute puhul tuleb esitada rohkem tasakaalustatud infot, st kahepoolseid argumente. Pikaajaliselt on kasulikum esitada kahepoolseid argumente, eriti vastupropaganda võimaluse puhul. kui esitatakse kahepoolset infot, siis neile, kellel pole selle kohta eelnevat teadmist või
otsustusstiili kasutavateks. - Töötajad, kes tajuvad juhi otsustusstiili ratsionaalse või sõltuvana, omavad kõrgemat organisatsioonipõhist enesehinnangut. Lisaks esitatud hüpoteesidele pööratakse tähelepanu ka vastajate sotsiaaldemograafiliste näitajatega seotud erinevustele. Meetod Uurimismeetodina kasutati internetipõhist küsimustikku, mis koosnes viiest skaalast ning vastajate sotsiaaldemograafilisi omadusi kirjeldavast blokist, mis sisaldasid küsimusi töötaja soo, vanuse, organisatsiooni tüübi, tööstaazi, alluvate arvu ja organisatsiooni suuruse kohta. Küsimustikku lülitati järgmised kokku 89 väitest koosnevad skaalad: 1) Pierce'i ja tema kolleegide (1989) poolt koostatud 10-väiteline organisatsioonipõhise enesehinnangu skaala (Organization-Based Self-esteem Scale) 2) Price'i ja Mueller'i (1986) koostatud 12-väiteline protseduuride õigluse skaala
Rahvusvaheline teadusprogramm V.A.L.S. ( Values, Attitudes and Lifestyles ) on välja töötanud elustiilide tüpoloogia (põhineb A. Mitchelli uurimusel), mis põhineb neljal suurel kategoorial, mis omakorda jagunevad üheksasse alaliiki. Need kategooriad ei ole püsivad, inimene areneb ja liigub oma elu jooksul ühest kategooriast teise, ühelt tasandilt teisele. Loe lisaks: V.A.L.S. Elulaad eristab ühe ühiskonna või kultuuri piires klasse, kihte või sotsiaaldemograafilisi rühmi (töölised- teenistujad, mehed - naised, vanad - noored). Kriteeriumid, mis määravad inimese ühte või teise elulaadi kategooriasse paigutumise on ühiskondlik positsioon, juurdepääs võimule. Tähtsat rolli mängib sotsiaalne staatus, mis ei tulene ainult majanduslikest näitajatest, vaid oleneb ka inimese päritolust, haridusest, religioonist, väärtushinnangutest ja -normidest. Elulaad ei iseloomusta mitte niivõrd inimest tema personaalsel tasandil, kuivõrd just
demokraatias, kõige kõrgem totalitaarse režiimiga riigis ning kõige madalam autoritaarse režiimiga riigis. Lisaks riigikorrale määrab poliitilise osaluse taseme ka indiviidi isiklik tahe, aktiivsus ning mingi väärtuse vastu saamine. Suures osas mõjutavad suuri inimgruppe mitmesugused aktivistid, kes propageerivad mingit kindlat ideed, aga ka organisatsioonid, mis annavad inimesele midagi vastu. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka sotsiaaldemograafilisi tegureid, mis mõjutavad ka poliitilist osalust: sotsiaalmajanduslik staatus, sugu, vanus, rahvuslik ja rassiline kuuluvus. Kõik need tegurid on olulised poliitilise osaluse kujunemisel, kuid peamine tegur, mis mõjutab indiviidi osalust, on tema tunne, et ta on ühiskonna liige ning tema aktiivsusest sõltub riigi poliitika. Osalusvormid jagunevad kahte alagruppi: otsedemokraatlikeks ja esindusdemokraatlikeks. Otsedemokraatlikud osalusvormid on streikimine,
poolt vaadatuna, kuid eksisteerib ka samaväärselt põhjendatud alternatiivne käsitlus auditooriumi kui kollektiivse sotsiaalkultuurilise koosluse kohta. Auditooriumi mõiste on abstraktne ja vaieldav mõiste sisu laieneb pidevalt suurematele seletustele. 51. Auditoorium kui turg Mida suuremaks meediatööstus kasvas, seda rohkem võeti kasutusele turu mõistet. Meediaturu mõiste sobib kirjeldama regiooni, kus meediateenust pakutakse, sotsiaaldemograafilisi kategooriaid või konkreetsete meediateenuste või toodete tegelikke ja potentsiaalseid tarbijaid. Turu mõiste on praktiline ja sobib meediatööstuse ja meediamajanduse analüüsi seisukohalt, samas tekib ka probleeme, kuna mõiste pole päris neutraalne kujutab saatja ja vastuvõtja suhet pigem ostu-müügi lepinguna kui sotsiaalse-kommunikatiivse suhtena. Tarbijatevahelised seosed ei paku teenuse ostjale huvi. Tähelepanu suunatud pigem meediakasutusele kui teadete vastuvõtmisele
annaabi.ee 
