vajadustele. FASISM Poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele ja kultuurilistele tunnustele tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist, mille peamine ülesanne on viia läbi riiklik taassünd. Fasistlikus riigis kuulub kogu võim riigile ja selle juhile, nagu autoritarismis. Fasistlikus riigis on suur rõhk peatada kõik dekadentsi ehk ühiskondliku allakäigu nähud, luues repressiivne ja sotsiaaldarvinistlik keskkond, kus nõrkust ei taluta ning eri ühiskonnaklasse tihti ahistatakse. Fasistlikeks põhiväärtusteks on, nagu need olid kirjas Vichy Prantsusmaa rahvusembleemil: töö ehk kohustused, perekondlikud väärtused ja isamaa. VALIMISED DEMOKRAATLIKUD VALIMISED inimeste vaba valik iseseisev otsuste langetamine ei pea avalikustama oma otsust kõigil kandidaatidel on õigus oma vaateid propageerida kandidaate võib olla palju
sündide ja surmade arvu . Teine teadus mis eraldus oli statistika. Selline teadus mis tegeleb massinähtuse kohta andmete kogumisega, aga ka analüüsib neid ja nende analüüside baasil ja järelduste tegemine. Statistika rajaja Adolf Quatelet.(1796-1874= Rõhutas seda et kõige pealt on vaja statistikat kuritegevuse kohta,et analüüsida. Ja enesetappude kohta. Pealse seda kui sotsioloogia oli iseseisev teadus, hakkas voolude tekkimine. · Esimeseks suunaks oli sotsiaaldarvinistlik suund.)sotsioloogia ja bioliigia seoseid peegeldab . Darwini õpetus aluseks. Darvinism- evolutsiooniõpetus, õpetus liikide arengust. Toimub loomulik valik ehk selktsioon. Kohanemisvõimelised jäävad püsima, need kes ei, need hävinevad. Inglise filosoof kandis selle üle inimestele H.Spencer-sotsiaaldarvinistliku suuna esindaja. Leidis, et ka inimühiskonnas toimub selline olelusvõitlus nagu loomariigiski. Majanduses peegeldab seda näiteks konkurents
sündide ja surmade arvu . Teine teadus mis eraldus oli statistika. Selline teadus mis tegeleb massinähtuse kohta andmete kogumisega, aga ka analüüsib neid ja nende analüüside baasil ja järelduste tegemine. Statistika rajaja Adolf Quatelet.(1796-1874= Rõhutas seda et kõige pealt on vaja statistikat kuritegevuse kohta,et analüüsida. Ja enesetappude kohta. Pealse seda kui sotsioloogia oli iseseisev teadus, hakkas voolude tekkimine. • Esimeseks suunaks oli sotsiaaldarvinistlik suund.)sotsioloogia ja bioliigia seoseid peegeldab . Darwini õpetus aluseks. Darvinism- evolutsiooniõpetus, õpetus liikide arengust. Toimub loomulik valik ehk selktsioon. Kohanemisvõimelised jäävad püsima, need kes ei, need hävinevad. Inglise filosoof kandis selle üle inimestele – H.Spencer-sotsiaaldarvinistliku suuna esindaja. Leidis, et ka inimühiskonnas toimub selline olelusvõitlus nagu loomariigiski. Majanduses peegeldab seda näiteks konkurents. Toetub individualismile.
aegunud kaua aega tagasi või erinevate olukordade/põhjuste kokkulangevuse tõttu. Sotsiaalne tõrjutus hõlmab ka inimesi, kes olemata vaesed jäävad ilma mingitest õigustest või teenustest, kas pika-aegse haiguse, perekondade purunemise, vägivalla, kinnipidamisasutusest vabanemise või marginaalse käitumise (nt alkoholism, narkomaania) tagajärjel Individuaalsed ja strukturaalsed vaesuse põhjused Individualistlikest vaesuse seisukohtadest on tuntuim sotsiaaldarvinistlik lähenemine, mis selgitab vaesust individuaalse võimekuse ja käitumisega. Vaesed on väiksemate füüsiliste ja vaimsete võimetega isikud. Vaesed on vähem haritud, nad ei viitsi või ei oska töötada, on haiged ja (või) paistavad silma hälbiva või mittenormatiivse käitumisega (mõnuainete tarvitamine, kuritegevus jne). Ühiskondlike ehk strukturaalsete vaesuse põhjuste seas on olulisim ühiskonna ebavõrdsus.
Nietzsche vaatleb edasi jätkuvat protsessi. Iga järgnev aste ei tähenda ülenemist teistest. See sõltub jõudude koosmõjust. Progressi kristlikud juured – jumalik ettemääratus. Jätame jumala välja. LOE PROGRESSIST! Eesmärk ongi üliminimene (lk 9). Hüperpealased on need, kes oma loomult on võimelised seda saama. Et püüdlust saavutada, on vaja eesmärki teadvustada. Nietzsche stiilist näivad, et ta räägib sotsiaaldarvislikust ja poliitikamudelist, aga ei. Sotsiaaldarvinistlik mudel? Bioloogiliselt kõrgema inimtüübi juurde püüdlemine. Teise varjandina on poliitilinemudel, kus on võimuvõitlus, ja sellest, kes võimuvõitluse võidab on väärtuslikum. Need pole sobivad mudelid! Üliinimest kujutada ette kunsti kaudu, s. t. kunstimudel. Kunstniku käsitletakse erinevalt ja see on mõjutatud pragmatismist ja kunsti ülimväärtus on loomingulisus ja originaalsus. See, kes on loominguline, peab suhtuma olemasolevasse eitavalt, s. t. minema väljaspoole koguaeg