Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis (2.kursus) Reklaami analüüs Maarja Lepind Tartu 2017 Antud analüüsiks kasutan televisioonis väga tihti nähtud reklaami, milleks on Viru valge reklaam uuest retseptist tehtud viinast. Reklaam ise on taktidena pilte muutev,m võimendatud on väga nõrgad loodusehelid, seotult on loodud üleüldine pilt eestimaloodusest erinevate kaamera nurkadega.
täiseas Isa 27,4 Suitsetamine aeg-ajalt Ema 17,4 Isa 20,4 10 või rohkem suitsu päevas Ema 13,4 Kuna noorte hoiakud suitsetamise lubatavuse kohta on kooskõlas vanematele omistava hoiakuga, siis suitsetamise vähendamiseks on peale süstemaatilise töö noorte endiga (koolis sotsiaalainete õppimise raames, eriti tervisekasvatuses) vajalik lastevanemate kaasahaaramine, nende koolitamine ja nõustamine. 1.3. Illegaalsete uimastite tarvitamine Illegaalsete uimastitega katsetajate osakaal on võrreldes eelmise uurimusega mõnevõrra tõusnud. Mingit illegaalset uimastit on 2007. aasta andmetel oma elu jooksul proovinud ligi kolmandik õpilastest (30%). Iga uuringuaastaga on illegaalset uimastit proovinud õpilaste arv kasvanud: 1995. aastal oli selliseid õpilasi 7%, 1999
Uurimistöö käigus peab töö koostaja vastama küsimustele: miks (uurimisprobleem), mida (uurimisvaldkond) ja kuidas (uurimismeetod) uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö eesmärgiks on õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemisvõime arendamine. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mistahes ainevaldkonda (nii ajaloo ja füüsika kui ka sotsiaalainete valdkonda). Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö võib olla: 1) kirjeldav 2) empiiriline (kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine) 2. TÖÖ KOOSTAMINE 2.1. Teema valik ja eesmärgi püstitus Uurimistöö algab teema valikust
lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline. Loovtöö temaatika valib kool, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Loovtöö korraldust kirjeldatakse kooli õppekavas. Loovtöö mõiste alla mahub seega ka õpilase poolt koostatav uurimistöö. Lisaks sätestab põhikooli riiklik õppekava näiteks sotsiaalainete valdkonnapädevuste loetelus (lisa 5), et ,,põhikooli lõpetaja tunneb lihtsamaid uurimismeetodeid ja kasutab mõnda neist oma õppetöös". Uuriva õppimise ning õpetamise eelduseks on teadmised uurimistöö olemusest, reeglitest ja tööriistadest. Uurimistöö olemust ja reegleid peavad tundma õppima õpetajad ning õpilased nii põhikoolis kui ka gümnaasiumi. Õpetaja tööd tõhustab see, kui uurimisteemasid valitakse ainekava raames ja uurimistöö ei ole mingi
ning võimendavad seeläbi emotsionaalset mõju lugejale. Sotsiaalained. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnas olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Sotsiaalainete õppimise käigus omandatud teadmised ajaloost, ühiskonna arengust ja toimimisest ning inimese staatusest ühiskonnas toetavad kirjandusteoste käsitlemisel ühiskondlike probleemide ja inimsuhete mõistmist. Keeletundides õpitakse riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute, ajaloosündmuste nimede õigekirja norme, mida ajaloo- ja ühiskonnatundides kinnistatakse konkreetsete näidete varal. Kunstiained. Kunstiainete õpet toetab lähenemine kirjandusele kui kunstiainele
annaabi.ee 
