lippe, asendati võimaluse korral revolutsioonilise punalipuga. Kõige radikaalsem tegu oli vastavalt aulakoosoleku otsustele kohaliku omavalitsuse ülevõtmine. Seda on nimetatud ka vabariikide loomiseks (loodi ligi 50 kohalikku vabariiki, nt Velise vabariik). - Eesti Vabariigi priisõjameeste salgad. 17.09.2008 10.12 kuulutati Tlnas ja Harju mk-s sõjaseisikord, poliitilised miitingud ja väljaastumised keelatud, algas juhtivate isikute arreteerimine (rahvuslased, sotsdemid) 11.12.1905 kutsuti Tlnasse kokku rahvaasemike kongress, ühtegi asjaalgatajat ei olnud, maalt tulnud inimesed ei teadnud, mida teha; kaumekas jäänud jõudisd ära oodata Tlna töölised ja vabadusse jäänud sotsdemid; otsustati koguneda samal õhtul salajaseks koosolekuksVolta tehases. Õhtul kogunes töölissööklasse mitusada inimest, sh vabadusse jäänud poliitikud, A. Kesküla valiti koosoleku juhatajaks. Jämeda otsa
Riigi ül inimeste varandusliku ja füüsilise julgeoleku kaitsmine Sotsialism Ük peab tagama liikmetele inmõigused Pooldatakse majandust, kus riigis on nii era- kui riigisektor, kuid tähtsamad majharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust Astmeline tulumaks. Kõrged maksud kogu riigis. Laekunud raha sotsiaalsfääri Sotsdemid ei pooda revolutsioone, vaid reforme Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Kogu omand riigile. Revolutsioon. Vasak- ja parempoolsus Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandusse, eesmärk suur tööhõive, kõrged palgad, väiksed maksud; üksikisik tähtsam kui kollektiiv Vasakpoolsed i-d pooldavad riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse; astmel tulumaks; suured maksud ja riiklik toetus laialdastele elanikekihtidele.
kapituleerus 31.10. Oktoobris toimus ka revolutsioon Austria aladel- Tsehhias ja Slovakkias. 28.10. kuulutati välja Tsehhoslovakkia. 03.11. kirjutas Austria väejuhatus alla vaherahule. Saksamaa kapituleerumine- Augustis alustasid Entente´i väed üldpealetungi Arras´ piirkonnas, purustades ühe päevaga 16 saksa diviisi. Septembris nõudis Saksa väejuhatus, et Wilhelm II sõlmiks viivitamatult vaherahu, millega keiser ei nõustunud. Moodustati uus valitsus, kus olid ülekaalus sotsdemid, kes nõudsid, et Wilhelm II paluks vahendajaks USA presidenti vaherahu sõlmimisel. See ei toiminud, kuna 03.11. algas Saksamaal kodanlik revolutsioon. Ajendiks oli Kieli madruste vastuhakk-madrused keeldusid minemast mõtetusse merelahingusse. Madruste toetuseks tõusid üles Berliini töölised. Revolutsioon kandus üle ka teistesse keskustesse. Wilhelm II põgenes Hollandisse. 07.11.1918 toimus Saksamaal kodanlik revolutsioon, mis kukutas keisri võimu. 08.11
neid rahastanud ja luureandmeid saanud. Üritati arreteerida juhte. See tõi kaasa toetuse ajutise järsu langemise. Eestis pandi kirja kaks ajalehte: Kiir ja Utno Pradnõ. Eestimaa nõukogude täitevkomitee, Eestimaa Nõukogude kongress, esimene. Üritati leida ühine platvorm. Valiti Eestimaa nõukogude täidesaatev kommitee. Enamlased ei saanud seal juhtohje. Sinna valiti 7 enamlast, 7 esseeri ja 5 sotsiaaldem-i. Enamlased ja sotsdemid tegid koostööd ning esseerida osa jäi üsna väikeseks. kohalike omavalitsuste valimised. Juuli-sept viidi läbi kohalikud omavalitsuste valimised- vallad ja linnad. Nende kohta ei ole materjali säilinud. Demokraadid võitsid 4 linnas, sotsid 5. Samas Tallinnas oli sotse päris palju. Tallinna Linnavolikogu etteotsa tõusis Vöölmann ja linnapea Anvert, kõik sotsid. Ka Narvas loodi enamlaste koalitsioon, seal oli linnapea Daumanis, otseselt see Eesti koosseisu ei kuulunud
enamlaste vahel. Eitasid proletariaadi diktatuuri, vägavaldset riigipööret. Pigem selline Saksa revisjonistide seisukoht. Sotsiaaldemokraatide häda oli 1917. ja 1918. aastal see, et tema juhtkonnas olid peaasjalikud haritlased, kes ei suutnud luua tihedaid sidemeid rahvamassidega. 1918. ja 1919. aasta vahetusel, need samad töölised leidsid enda jaoks uue eestvedaja ja need olid need samad sotsiaaldemokraadid - kuna enamlasi enam pooldada ei saanud, siis astusid sotsdemid enamlaste kohale. Selline järsk toetus tuli ka sotsdemokraatidele üllatusena. Sotsiaaldemokraatide üheks probleemiks veel see, et nende liidrite hulgas lõhenemine parem- ja vasakpoolseteks. Nüüd Vabadussõja-aegadel suhtusid enamlastesse soojemalt vasakpoolsed sotsialistid (Mihkel Martna). Parempoolseid esindasid (Karl Ast, Aleksander Oinas). Partei oli ühtsusest kaugel, aga suutis ometigi koondada suuri rahvamasse.
annaabi.ee 
