Pöördutakse koju peale pikka reisi ümber maakera 37. laiuskraadil. Raamat on huvitav ja väga põnevate seiklustega. Ainukesed asjad mis mulle väga ei meeldinud olid pikad kirjeldused ja eriti just mereteemaliste asjade kirjeldused. Muidu on väga vahva raamat. Soovitaksin raamatut kõikidele kellele meeldib seiklusjutt ohtude, märuli ja huvitavate tegevuspaikadega. Mulle meeldis kõige rohkem vaen põliselanikega ja ka maade uurimine. Raamatus tahtis kapten Grant sotlastele uut kodumaad leida. Samuti oli soti päritolu lord Genarvan sellisest teemast sisse võetud. Ma pakun, et tol ajal oleks tõesti võinud sotlased muudele aladele ümber asustada, kus nad oleksid võinud ise oma maade peremehed olla. Muidugi ma ei poolda seda, et need maad oleks kellegilt muult ära võetud väega. Tänapäeval see minu arvates välja enam ei tule, kuna kõik alad on kaardistatud ja kellegi omad. Joonas Karl Kuusik
Piiskoppide sõjad nõrgendasid Charlesi positsiooni. Sõjad muutsid ka kuninga ja parlamendi suhteid Inglismaal. Charles I ainuvalitsus Inglismaal oli läbi kukkunud. Raha sõdade pidamiseks ei jätkunud. Raha kogumiseks kutsus Charles 1640 aasta aprillis kokku nn. lühikese parlamendi, ent kuna parlament ei olnud nõus hääletama enne kui nende kaebusi on kuulda võetud, siis saadeti parlament kiiresti laiali. 1640 aasta lõpus sõlmitud Riponi leping kohustas Charlesi maksma sotlastele igapäevast leppetrahvi, kuni jõutakse lõpliku kokkuleppeni. Rahapuudus suurenes sellega veelgi. Charles oli sunnitud uuesti parlamendi poole pöörduma ja 1640 aasta novembris kokku tulnud nn. pikk parlament püsis elus kuni 1660 aastani, seega kauem kui Charles ise. 1641. aasta sügisel puhkes Iirimaal ülestõus, mida parlament kasutas koheselt ära kuninga vastu, väites, et selle taga on kuninganna ja teised katoliikluse restauratsiooni toetavad jõud
lahingus ja vallutas paljud Põhja-Prantsusmaa kindlused, sealhulgas vallutamatuks peetud Tournai. Tema maine tõusis tuntavalt. Samas ei olnud sellel erilisi poliitilisi tagajärgi, pigem oli tegu armee ja kuninga sõjameheoskuste eksponeerimisega, mis majanduslikult oli riigile äärmiselt kurnav. Tunduvalt kaalukam oli Inglismaale regendiks jäetud kuninganna ja Surrey krahvi Thomas Howardi korraldatud vastulöök prantslaste liitlastele sotlastele, kes 1513.aastal Flodden Fieldi lahingus täielikult purustati, ka nende kuningas James IV langes. 1510. ja 1520. aastatel nähti Henrys tõelist rüütlivooruste kehastust, kes alati tegi seda, mis rüütlikoodeksi kohaselt oli õige: pidas sõna, hoolitses oma pere ja riigi hiilguse kasvatamise eest ning oli ühtviisi osav nii sõnaseadja kui ka turniirivõitlejana. Pärast 1513. aasta sõjaretke Inglismaa ja Prantsusmaa suhted siiski paranesid, seda suuresti
° Kirikupoliitika ° Parlament sekkus aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse arreteeriti kuninga lähim abiline lord Strafford. ° Parlamendi rolli riigi elus suurendas õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul parlament muutus kuningast sõltumatuks. ° Suleti Tähekoda (teisitimõtlejate jälitamiseks) Kodusõda 1642-1660 Omavahel võitlesid Charles I toetajad ning parlamendi pooldajad. Põhjused: ° 1637. püüdis Charles sotlastele anglikaani usku peale suruda. Presbüterlastestsotlased tõstsid mässu ja kogusid kokku sõjaväe ning hõivasid osa Põhja-Inglismaast. ° Charles I kutsus kokku parlamendi, et saada raha sotlaste mässu mahasurumiseks, kuid parlament nõudis reforme. Kui ta opositsiooni vaigistamiseks parlamendi liidrid vahistas, puhkes kodusõda. Kuniga toetajad rojalistid e kavalerid VS parlamendi pooldajad ümarpead. Esialgu olid kuninga väed edukad, kuid parlamendi poolel olid ka sotlased
rahvaste esindajaid, aga sotlased jätavad siia omapärase jälje, probleemid saavad alguse 1573.aastast. Plaanides suurt sõjakäiku värbas Johan III Soti kuningalt mehi. Need mehed iseenesest jätavad jälje maha kui nad hakkasid Eestimaale jõudma. Jõuavad Stockholmi ja sealt edasi nad ei saa. Lõpuks mehed siiski Liivimaale jõuavad. 1574.aastal viiakse neid lahinguväljale. Sotlastega seotu leiab aset Rakvere all. Rakvere piiramine venib, olukord ei muutu, on külm talv. Lisaks sotlastele oli sakslasi ja rootslasi, nende vahel tekkisid pinged. Sotlased käisid kohalikke riisumas, tekkis vastuseis talupoegadega. Leiab aset kaklus. Sotlased olid kalvinistid. 15.märtsil lähevad sotlased ja sakslased kaklema, rootslased hoiavad väidetavalt kõrvale. On väidetud, et sakslased korraldasid sotlaste leeris veresauna, hukati kuskil 1500 sotlast. Sakslasi oli toetanud ka ümbruskaudsed talupojad, sest olid kannatanud sotlaste riisumise all
annaabi.ee 
