Hiliskeskajal laienesid tsentraalvõimuga riigid ja toimus uusajale üleminek. Samuti tekkis kapitalistlik majandus. Relvastus keskajal Keskaja saabudes toimus mitmeid arenguid ja muutusi. Üheks olulisemaks arenguks oli rauatöötlus, tänud millele sai tehas uusi ja tugevamaid relvi. Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures loomulikult väga tähtis ning tänu rauatöötluse arengule pöörati väga tugevasti tähelepanu relvastusele. Relvad olid nii võitlusvahendid kui sostiaalse kuuluvuse sümbolid. Relvad jagunesid ründe- ja kaitserelvadeks. Ründerelvad Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks. Lähirelvad jagunevad veel varrepikkuse järgi kolmeks lühike vars (mõõk, pistoda), keskmine vars(kirves, vasar, nui) ja pikk vars (oda, hellebard). Kaugrelvad jagunevad ka kolmeks viskerelvad (ling, viskeoda), mehaanilised laskerelvad (vibu, amb) ja tulirelvad (püssid,suurtükid). 3
ning järelikult on käitumiseeskiri( sotsiaalne kohustus) üks faktoreid mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib mitmete valikuvõimaluste hulgast toimina just normis prognoositud reegli või malli kohaselt; 2) kohustus- inimene allutab oma tahtelisi käitumise normi eeskirjale,kus juures üksik isiku lähtekohast või sotsiaalse normi autoriteedi tingida kolm välist põhjust: kas austus, jõud või võim, mida valdab normiandja; 3) realiseerimise viis - kui sostiaalse normi autoriteeti võib tingida austust, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi:sotsiaalne kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul ( nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt ); 4) eesmärk sotsiaalse normi eesmärgikson saavutada kehtestatudreegli või malliga prognoositud käitumine; 5) abstraktsus- sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate
see, kuidas ja mida inimesed (keskkonnast) mõtlevad on mõjutanud nende suhtumist ja käitumist keskkonna suhtes. Ehk siis tähelepanu all on inimvaim ja mõtlemine ning selle mõju(d) keskkonnale. Mõtlemine omakorda leiab aset kultuuri, traditsiooni, ühiskonna kontekstis, teised tedused süvenevad rohkem inimeste tegevuse ja selle mõjust loodusele, mitte ei tegele mõtlemisega. Tekkis: Kkf sai alguse 60ndate lõpul ja 1970-ndate alguses üldise sostiaalse aktivismi ja erinevate protestiliikumiste (hipiliikumine, patsifism, naisõigusluse II laine jms) laineharjal, eriti Põhja Ameerikas. Tekkis korraga nii USA-s, Austraalias, Norras. Keskkonnafilosoofia akadeemilise distsipliinina sai alguse 1970ndatel aastatel USAs seoses keskkonnaküsimuste jõudmisega avalikkuse teadvusesse. *Olulised teosed: 1) Rachel Carsoni 1962. aastal ilmunud raamat The Silent Spring (,,Hääletu kevad" - eesti keeles 1968), mis
järelikult on käitumiseeskiri( sotsiaalne kohustus) üks faktoreid mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib mitmete valikuvõimaluste hulgast toimina just normis prognoositud reegli või malli kohaselt; 2) kohustus- inimene allutab oma tahtelisi käitumise normi eeskirjale,kus juures üksik isiku lähtekohast või sotsiaalse normi autoriteedi tingida kolm välist põhjust: kas austus, jõud või võim, mida valdab normiandja; 3) realiseerimise viis - kui sostiaalse normi autoriteeti võib tingida austust, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi:sotsiaalne kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul ( nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt ); 4) eesmärk sotsiaalse normi eesmärgikson saavutada kehtestatud reegli või malliga prognoositud käitumine; 5) abstraktsus- sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate
kultuuriliste püüdluste edendamine, kaitseriskide eest mis tuleneb tehnoloogiast kaitsemine, looduskeskkonna kaitse ja ka vastavalt ÜRO hartale osalemine rahvusvahelises tegevuses selleks, et tagada kriisipiirkondades inimõiguseid. · Riigile on iseloomulik see, et tema juhtimisvahendiks on õigus. Õigust kasutatakse nii riigivõimu enda piiramiseks, samuti riigi tegevuse suunamiseks, sostiaalse tasakaalu saavutamiseks ning muudeks tegevusteks. · Riigile kuulub vägivallamonopol. Ainult riik võib oma ülesannete täitmiseks tarvitada vägivalda. Eriti puudutab õiguskorra ja seesmise rahu tagamist kuid ka õigustkaitset. Riigi vägivallamonopolile vastandub üksikisiku vägivallakeeld, üksikisik peab vajadusel pöörduma riigi poole et see astuks vajalikke samme.
annaabi.ee 
