Keeled Keeled on pingutatud puust kõlakorpuse sees olevale metallist raamile. Madalamad keeled on ühkordsed, keskmised kahe- ning ülemised kolmekordsed. Kolm ühele kõrgusele häälestatud keelt annavad haamrikese lüües ka kolmekordse helitugevuse ja kanduvuse. Haamrikesed on kaetud vildiga, et saada tumedam jamitte liiga terav kõla. Pedaalid Pedaale on kolme liiki: Una corda Tre corde Sostenuto-pedaal Una corda on klaveri vaskapoolne pedaal. See aitab muuta klaveri kõla ja mängida mahedamalt ja vaiksemalt. Sisuliselt tänedab see , et haamrike lööb näitkes kolme keele asemel ainult kahte või ühte. Tre corde on klaveri parempoolne pedaal. Sellele pedaalile vajutades tõuseb keelelt summutusmehhanism ning keeles helisevad kauem , ka pärast klahvide vabastamist. See lisab klaverimuusikale ekspressiivsust ja paremat võimalust nootida sidumiseks.
· Lüüriline valss d-moll (1930 või 1931, seade klaverile 1940.aastail) · Improvisatsioon c-moll (1931) · Andante ja Allegro (1932) · Valse mélancolique g-moll (1933) · Väike valss E-duur (klaverivariant hiljemalt 1935, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1940. aastail) · Ballaad h-moll (1937) · Viiulisonaat nr. 2 d-moll (1946) · Kolm pala (Lüüriline laul A-duur, Meloodia D-duur, Capriccio d-dooria) (1949, Capriccio on seatud 1968 viiulile ja sümfooniaorkestrile) · Sostenuto h-moll (1940. aastad) · Pulmalaul ja Tants (1951) · Tants G-duur (klaverivariant 1953 (tsüklis Kuus pala), seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1960) · Adagio a-moll (1956) · Molto sostenuto Allegro vivo Molto sostenuto D-duur (1950. aastad?) · Sostenuto ja Allegro (1969) · Viiulisonaat nr. 3 (lõpetamata, 1969) Sooloviiulile · Fantaasia (1931) · Avarused (1940) Tsellole ja klaverile · Vana tants G-duur (1913, seade fagotile ja klaverile hiljemalt 1956)
Grave-raskelt Largo-laialt Lento-pikkamisi Andante-rahulikult käies Sostenuto-väljapeetult Moderato-mõõdukalt Allegro-rõõmsalt Vivace-elavalt Presto-väga kiirelt Molto-palju Poco a poco-vähehaaval Sempre-koguaeg Subito-järsku Accelerando-pikkamisi kiirenedes Piu mosso-liikuvamalt Ritenuto-viivitades Rallentando-aeglustades Meno mosso-aeglasemalt A tempo-eelnenud tempos Alla marcia-marsi rütmis Animato-hingestatult Cantabile-laulvalt Con moto-liikuvalt Dolce-õrnalt Espressivo-ilmekalt Giusto-parajalt Leggerio-kergelt Maestoso-majesteetlikult Pesante-raskelt
Crescendo - valjenedes ppp - pp- p - mp – mf– f– ff– fff Crescendo Crescendo – valjenedes Ravel “Boolero” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff Mussorgski “Härjavanker” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Tempo on helitöö esitamise kiirus Kiire Aeglene Allegreto Grave Allegro Largo Lento Vivace Adagio Presto Andante Sostenuto Moderato Metronoom • Metronoom kreeka sõnast metron - mõõt ja nomos seadus on elektrooniline või mehaaniline seade, mis määrab heliteose esitamise tempo. See number näitab, et ühes minutis on 120 lööki See number näitab, et ühes minutis on 90 lööki
kuna esitati ühte Wolfganf Amadeus Mozarti lugu ning üht Johannes Brahms lugu. Mozartilt esitati Klaverikontsert A-duur K414 ning Brahmsilt Klaverikvintett f-moll op.34. Esitajad olid lood mitmeks jaganud st, et Mozarti Klaverikontsert oli jagatud kolmeks osaks: Allegro; Andante; Allegretto. Brahmsi Klaverikvintett oli jagatud neljaks: Allegro non troppo; Andante, un poco adagio; Acherzo. Allegro; Finale. Poco sostenuto. Allegro non troppo. Hästi oli aru saada, kuna tuli uus osa ühest laulust, sest nad pidasid paari sekundlisi pause. Esitusest oli näha, et nad tegid seda väga südamega. Tanel Joamets ja Lasse Joamets on õppinud muusikat Tartus, nad on õde ja vend. Tanel Joamets õppis klaverit Tartu Muusikakoolis ja Tartu I LMK-s ning Lasse Joamets õppis viiulit Tartu I LMK-s. Tuuli Talvitie, Riikka Repo ja Lauri Angervo on pärit Soomest, kus nad ka oma õppinguid alustasid.
•Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat •ungari rapsoodia nr. 4 d-moll Teosed •ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur •ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile •klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale •Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi kontsertetüüdid •kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" •kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele • Internetist kuulamiseks Hungarian Rhapsody No.2 (Orchestra version) https://www.youtube.com/watch?v=goeOUTRy2es The Best of Liszt https://www.youtube.com/watch?v=lvfHYFjmG8I
· 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat ungari rapsoodia nr. 4 d-moll ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll Helilooming · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile · klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale · Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato Helilooming · 2 sümfooniat · u 90 laulu ja romanssi · kontsertetüüdid kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" · vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) · 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele Nr. 3 " La Campanella" · 11 transendentset etüüdi "Mazeppa" "Virvatuled"
6 Des-duur ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile klaverikontsert nr.1 Es-duur klaverikontsert nr. 2 A- I osa Allegro maestoso II osa Adagio duur I osa Adagio III osa Allegretto Vivace sostenuto assai IV osa Allegro Marciale II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro
Sellele järgnev Andante oli vastanduv poeesiarikka lüürikaga. See kaunis pala oli tunduvalt rahulikum ja aeglasem kui Allegro. Viimane osa Allegro oli väga võimas ning täis Rubinsteni tehnilisi trikke. Minu arvates sobis see suurepäraselt Rubinsteini klaverikontserti lõpetamiseks. Kontserdi soolopilliks oli klaver ning orkestris kuulsin flööte, oboed, klarneteid ja trompeteid. Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duuris algas tormaka ja järsu Poco sostenuto Vivace´ga. Kuulda oli tantsulisi ja rümikaid meloodiaid ning harmooniaid. Vivace oli meeletult rikas, jõuline ning särav sümfoonia alguspala. Avaosale järgnev Allegretto oli kurvameelne ning südamelööke meenutavale rütmile toetuv, sügavamais tämbreis kõlav muusika. Allegrettos on leitud mõttelist lähedust palvesõnadele ,,Sancta Maria, ora pro nobis" ning muusikat on võrreldud leinaprotsessiooniga. Scherzo. Presto toob esile tollal populaarse hüpleva liikumisega kontratantsu
III osa Allegretto Engelhardtide aadlisuguvõsast Vivace pärit Alexandra von IV osa Allegro Engelhardti (17541838) Marciale tütar.) o Klaverikontsert nr. 2 A-duur · 16 poloneesi I osa Adagio sostenuto o polonees As-duur assai · 21 nokturni II osa Allegro o nokturn-öömuusika nr.2 Es- moderato duur III osa Allegro deciso · 26 prelüüdi IV osa Allegro o Prelüüd nr 15 Des-duur animato "Vihmapiiskade prelüüd"
Franz Liszti palad ja kontsert lõpetati Itaalia helilooja Ottorino Respighi loominguga. Kontsert toimus väikeses kammersaalis ning seal oli hubane miljöö. Kontsert algas saksa helilooja Max Regeri loominguga. Max Reger oli peale helilooja ka orelimängija, pianist ja dirigent. Tema teoseid esitasid keelpillid. Viiulit mängis Hans Christian Aavik, vioolat Liisa Välja ja Marten Meibaum tsellot. Esitati teos, mis kandis pealkirja keelpillitrio nr 1 a-moll op.77b (1904). Esimene osa oli Sostenuto - Allegro agitato. See osa oli muutuva tempo ja dünaamikaga. Algas rahulikus tempos. Muutused olid kohati hüppelised. Oli esitatud laineliselt ja largo tempos, järgmisel hetkel aga kiirelt, forte kõlaga. Meeleolu kõikus kurja, ähvardava ning natuke mahedama ja rõõmsameelsema meloodia vahel. Järgmisena tuli teine osa - Larghetto. Teine osa algas pehme ja lüürilisena. Teose esituse tempo oli aeglane. Tempo muutus hiljem kiiremaks. Toimus ka dünaamika muutusi.
klaverietüüdidele panema programmilisi pealkirju, oma etüüdid avaldas mitme kogumikuna. ,,Transtsendentsed etüüdid''. F.Liszt ,,Tuisk'' 13 sümfoonilist poeemi 19 ungari rapsoodiat: ungari rapsoodia nr.4 d-moll , ungari rapsoodia nr.6 Des-duur , ungari rapsoodia nr.2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 Es-duur , I osa Allegro maestoso , II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marcial Klaverikontsert nr.2 A-duur : I osa Adagio sostenuto assai, II osa Allegro moderato, III osa Allegro deciso , IV osa Allegro animato 2 sümfooniat Umbes 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid:kontsertetüüd nr.2 ,,Gnoomide rongkäik'', kontsertetüüd nr.1 ,,Metsateel'' Vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele: Nr.3 ,,La Campanella'' 11 transendentset etüüdi: ,,Mazeppa'' , ,,Virvatuled'', ,,Metsik jaht''. J.Brahms (1833-1897), Beethoveni vaimne mantlipärija, on loonud
The first movement is a narrative about the land: the main theme is stout and peaceful, somewhat oblique: Example 176. The subsidiary theme is reminiscent of a shepherd song: it is harmonically crisp: Example 177. In the following the dramatic transformation of the materials has been left aside. Calmness and balance have been retained in the development; we can feel only growing power. The second movement: Molto Sostenuto. A Sunday atmosphere. A simple holiday-melody is used as a base; it may be a concentrated introspection, perhaps it is a recollection from childhood. Example 178. It is a sound picture of a village with the church bell chiming. The solemn and sublime mood is predominant. The memories and thoughts become over-strenuous and then fade into the previous sensitive state of mind. The finale is impetuous and sprightly (Animato); there are several images,
annaabi.ee 
